Kuidas ma näen iga päev välja olles sotsiaalset kihistust (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Ühiskond ja selle ülesehitus

inimesed sünnivad kas meesteks või naisteks, vanus või siis rahvuslik kuuluvus, elukohavalik. Sugu Vanus Rahvus Perekonnaseis Sotsiaalsed tunnused määravad inimese positsiooni ühiskonnas. Haridustase Ametigrupp Klass (sissetuleku järgi) Hõivestaatus (pensionär, õpilane, töötu jms) Kuna ühiskond on mitmekesine, peavad poliitikud leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks konflikte. On mõeldamatu, et valitsus ajab poliitikat, mis on kasulik näiteks vaid pensionäridele. 1.2 Sotsiaalne kihistumine Avaldub ühiskonnaliikmete erinevas juurdepääsus ühiskonnas toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnas.

Ühiskond

12

doc

Ühiskonna arvestus

- Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.a, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub NSVL-i jagunemine - Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas * Pluralism ­ demokraatlikku ühiskonda iseloomustav arvamuste ja ideede paljusus. Eesti demokraatia võimalused: · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades ärimeestel olla informeetirud ja osaleda poliitikas (nt riik rahastab haridust, ülikoolides tasuta õppekohti, luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud ­ nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla.

Ühiskonnaõpetus

24

docx

Sotsioloogia

Sotsiaalne kujutlus ­ isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt ­ sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest ­ sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit ­ mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus).

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

28

doc

Sotsioloogia üldkursus

tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust c) Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel. Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga. Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist 1. Sotsioloogia on mõtteviis ­ kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma 2. Tihe seos argieluga, argimõtlemisega 3. Näitab individuaalse kogemuse seotust ühiskonna ajaloolise kogemusega 4. Sotsioloogia kasutab argikeelt, kuid annab sõnadele mõistete tähenduse sotsioloogilise teooria kontekstis. 5. Sotsioloogiline uurimus peab: a) olema vastutustundlik keelekasutuses b) arvestama interpreteeritava materjali ulatusega

Sotsioloogia

29

pdf

Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”

“Northangeri klooster’’ 7 1.8 Tervise halvenemine 8 1.9 Surm 8 2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST 9 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus 9 2.4 Eluase 10 2.5 Noored neiud 11 2.6 Naine ja seksuaalsus 12 3. “UHKUS JA EELARVAMUS’’ 13 3

Kirjandus

12

docx

Ühiskond ja selle areng

· Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere ­ vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil.

Ühiskond

6

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. st ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks tegelema pigem füüsilise kui sotsiaalse turvalisusega

Ühiskonnaõpetus

10

docx

STRATIFIKATSIOON, SOTSIAALNE MOBIILSUS

Selline ühiskondlik süsteem, kus mingi tunnus (rassi, usu, etnilise kuuluvuse ) jaotab ühiskonna üksteisest isoleeritud hierarhilistesse süsteemidesse, tuntakse ajaloost mitmeid. Näiteks ka USA-s toimus pikka aega valgete ja värviliste hierarhias mobiilsus isoleeritult. Vaatamata kristlikule ideaalile kõikide inimeste võrdsusest oli Lääne ühiskondades XIX sajandi keskpaigani valitsevaks normiks sotsiaalse mobiilsuse suhtes n.ö. kastinorm. See norm ei kiitnud heaks laialdast sotsiaalset mobiilsust. Inimene võis küll oma huvides püüda liikuda hierarhias ülespoole, kuid üldistel alustel seda kui moraalset hüve kõikide jaoks ei tunnistatud. "Avatud klassi" printsiip muutis kehtiva normi, milles individuaalse positsiooni püsivus ja sotsiaalse struktuuri muutumatus oli kuulutatud ühiskonna kui orgaanilise terviku funktsioneerimise aluseks. Ühiskondades toimuvat sotsiaalset mobiilsust ja avatuse astet iseloomustab Sorokini

Psühholoogia

Kommentaarid (0)