Kuidas liikluses ellu jääda? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Kuidas liikluses ellu jääda - kirjand

Kuidas liikluses ellu jääda? Liikluses ellu jäämine sõltub eelkõige inimesest endast, aga kuna liikleja ei ole üksi, siis muidugi ka teistest, kes on su ümber. Sa ei saa kuidagi määrata, kellega liikluses kokku satud ja seega sõltub ellu jäämine ka päris palju õnnest. Seega peab elude säästmiseks pingutama ja reegleid järgima iga liikleja. Igaüks saab enda ja oma pere ohutuse suurendamiseks ise palju ära teha. Vanemad peaksid kindlasti olema oma lastele eeskujuks ja maast-madalast selgitama, kuidas liikluses õigesti käituda. Alustades kõige lihtsamatest tõdedest nagu õiges kohas tee ületamine ja helkuri kandmine pimedal ajal, tuleks samal ajal püüda last mõistma panna, et need ei ole lihtsalt

Kirjandus

150

pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26

Keskkond ja säästev areng

204

docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

b. Seisma jääma märgi ees. c. Andma teed lõikuval teel sõitvale juhile. Märgi ja lisateatetahvli ühend keelab parkida … a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a

Liiklus

333

docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

(ID: 6500) SÜDAMEINFARKTI ESMAABI: rindkere tugevalt kinni siduda asetada kannatanu tugevale aluspinnale, avada hingamisteed, vabastada riietest, avada aknad, vajadusel alustada elustamist, kutsuda kiirabi annan kannatanule süüa Õige vastus: asetada kannatanu tugevale aluspinnale, avada hingamisteed, vabastada riietest, avada aknad, vajadusel alustada elustamist, kutsuda kiirabi (ID: 6501) KUIDAS TEED KINDLAKS, KAS KANNATANUL VERERINGE TOIMIB? kuulan hingamist katsun pulssi kaelal ja vajutades nahale jälgin, kas valge laik kaob vaatan pupille Õige vastus: katsun pulssi kaelal ja vajutades nahale jälgin, kas valge laik kaob (ID: 6502) TRAUMAATILINE ŠOKK VÕIB TEKKIDA: närvi minnes trauma tagajärjel: verejooks, vedelikukaotus, valu, hapniku puudus õnnetust pealt nähes Õige vastus: trauma tagajärjel: verejooks, vedelikukaotus, valu, hapniku puudus

Autokool

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? Naine vaatas meest, kes hobuse kõrval kõndis, vaatas hobust, keda ta isakodus oli näinud sündivat ja kasvavat, – mõlemad tõttasid täiel sammul, nagu ootaks neid õnn ees.  Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid,

Kategoriseerimata

28

doc

Arvo valton

Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid ­ see on muidugi vabatahtlik ­ luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus.

Kirjandus

84

odt

Mõtteterad.

istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust rahakoti välja -- väikese ,,vaskraudadega". Direktor luges saadud raha üle ja ütles: ,,Õige, viiskümmend. Rohkem siis ei ole? Rohkem isa ei and?" ,,Ei, rohkem ei ole." ,,Sugugi ei ole?" ,,Ei ole," kinnitas Indrek, kuigi see oli vale, sest nii mõnegi hea rubla oli ta kõrvale pannud, et ise mitte päris ilma jääda. ,,Ma küsin seda teie oma kasu pärast, sest pole hää, kui noorel inimesel on linnas raha. Hää küll, et teie olete juba suur, aga kõik pole nõnda pikad kui teie. Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu... Olete enne linnas olnud? Ei? See on jumal tänatud, sest siis te ei tea, mis võib rahaga linnas teha, pole kiusatust. See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan

Eesti keel

Kommentaarid (0)