Kuidas laevad veel püsivad?

Laev on mahukaalus kergem kui sama kogus vett. vesi surub ta pinnale. Kui ei leki.

Vedelikus või gaasis paiknevale kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ja üleslükkejõud. Kui raskusjõu moodul on üleslükkejõu moodulist suurem, siis keha vajub. Kui raskusjõu moodul võrdub üleslükkejõu mooduliga siis jääb keha igasugusel sügavusel tasakaalu. Kui aga üleslükkejõu moodul on raskusjõu moodulist suurem, siis keha tõuseb vedelikus üles. Keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga.
Üleslükkejõud on raskusjõust suurem, kui vedeliku tihedus on suurem vedelikus oleva keha tihedusest. Seetõttu tõuseb näiteks puitklots veepinnale ning on võimalik terasest laevade veepinnal püsimine. Kuigi 1 m3 suurune terasest klots ei ujuks vees (sest terase tihedus on ~7900 kg/m3 ja vee tihedus ~1000 kg/m3), siis aga kogu ruumalaga 1 m3 seest tühi 15 mm-se seinapaksusega terasest klots ujub, kuna tema kogu tihedus [(antud klotsi terase mass + klotsi sees oleva õhu mass)/m3] ei ületa 1000 kg/m3 (~690+~1=691kg/m3 < 1000kg/m3))

Vedelikus või gaasis paiknevale kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ja üleslükkejõud. Kui raskusjõu moodul on üleslükkejõu moodulist suurem, siis keha vajub. Kui raskusjõu moodul võrdub üleslükkejõu mooduliga siis jääb keha igasugusel sügavusel tasakaalu. Kui aga üleslükkejõu moodul on raskusjõu moodulist suurem, siis keha tõuseb vedelikus üles. Keha tõusmine jätkub seni, kuni vedelikus oleva kehaosa poolt väljatõrjutud vedeliku kaal võrdub keha kaaluga.
Üleslükkejõud on raskusjõust suurem, kui vedeliku tihedus on suurem vedelikus oleva keha tihedusest. Seetõttu tõuseb näiteks puitklots veepinnale ning on võimalik terasest laevade veepinnal püsimine.

Laev on mahukaalus kergem kui sama kogus vett. vesi surub ta pinnale. Kui ei leki.

Õhk on veest kergem ja surub laeva pinnale.

laeva kere on seest tühi ja õhku täis, seetõttu vee suurem tihedus ei lase laeval põhja vajuda.

cxzvbm,

Laevakere on tehtud mingist materjalist ning ilma leketeta laevakere on täidetud õhuga. Kui nüüd võtta kogu laeva ja selle lasti mass ning arvutada selle ruumala, siis see on väiksem kui sama ruumala vee mass. Laev vajub täpselt nii sügavale vette kuni on vees oleva laeva osa ruumala poolt väljatõugatud vee mass ja laeva kogu mass võrdsed.

Igal materjalil on oma tihedus ja laevad on ehitatud nii et laeva tihedus on väiksem kui vee tihedus