Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas konkurents mõjutab minu elu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas konkurents mõjutab minu elu?
  • Kui see nii odav on?
  • Kes siis süüdi on?

Lõik failist

Kuidas konkurents mõjutab minu elu?
“Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!” Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju.
“Telli kohe! Kaks ühe hinnaga.” Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada.
“Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla.” Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu.
“Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!” Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või

Kuidas konkurents mõjutab minu elu #1 Kuidas konkurents mõjutab minu elu #2 Kuidas konkurents mõjutab minu elu #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirx K. Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära

Kultuur
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke

Kirjandus
thumbnail
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-

Turundus
thumbnail
5
doc

4 kirjandit

Heaks näiteks on sport või muusika ­ nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga ­ selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest. Kuid kui sa neid asju omades ikka veel õnnetu oled, pole sel kõigel võltsil ju mõtet. Seega võib järeldada, et rahal pole olulist rolli. Kuid asjale võib ka teisiti läheneda. Seades eesmärgiks midagi suurt... midagi ilusat ja kallist... (ent siiski mitte midagi

Kirjandus
thumbnail
80
pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
6
docx

Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla

Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada midagi Ester Tuiksoost või Villu Reiljanist. Üldist sotsiaalpoliitilist tausta tõesti minu meelest väga ei teata, sest sellest ei huvituta. Aga see probleem, et ise tahetakse kirjutada, kuid ei loeta, on küll totaalne - see puudutab üldisemat akadeemilist kultuuri, siin ei saa ainult noortele etteheiteid teha. Mäletan, et kui asusin kaheksakümnendate algul ülikoolis filoloogiat õppima, siis mõtlesin, et keskkoolis õppisin ju päris palju kirjandust. Ometi sain ülikoolis 90 protsenti targemaks.

Meedia
thumbnail
5
doc

Suverehvide ostmine / Äri- ja kutseeetika kodutöö

nõuetele. Kolmandaks: Ent samas võib-olla ei ole klient ise piisavalt kompetentne, et hinnata, kas rehvid on nõuetele vastavad. Sellepärast ta ju müüjalt küsiski, kas need on head ja millised on omadused. Neljandaks: Samas ei saa ka kindlalt väita, et müüja meelega tahtis kliendile sobimatuid rehve müüa. Võis tõesti juhtuda, et ta ajas midagi segamini ja defekte rehv ei olnud tõesti välja tulnud. Kuna konkurents müügiturul on tihe ning praegune raske olukord majanduses võib oluliselt klientide arvu vähenda, siis vaevalt keegi tahab vigu teha ja selleläbi potentsiaalsetest klientidest ilma jääda. Samas ei ole see täiesti vabandatav, et müüja ei tea, mis tema poes toimub ja mis seisukorras on kaup. Viiendaks: Võib-olla müüja just ootaski klienti, kes ise rehvidest suurt ei tea ning saab siis vanad ja sobimatud rehvid maha müüa. Kuna müüja ju tegi suhteliselt mõistliku

Ärieetika
thumbnail
5
doc

Kui mina oleksin juht

viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegelikult on, sest töölistega tegelevad hoopis juhist allpool tegutsevad juhiabid või mänedzerid vms. Kõik ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka nö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht siis

Organisatsioon-a juhtimine




Kommentaarid (1)

koplik0 profiilipilt
koplik0: Täitsa hea essee
13:55 09-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun