põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev- korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi. Ministrid Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Eestis (11 ministeeriumi ja koos peaministri, regionaalministri ning nn portfellita ministriga kokku) kõige rohkem 15 ministrit. Kõik täidesaatva võimu valdkonnad on jaotatud ministeeriumide valitsemisaladesse. Minister kannab vastutust parlamendi ees, st peab vastama arupärimistele ja küsimustele, osalema valitsuse ülesandel seaduseelnõude menetlemisel ning muude küsimuste arutelul ja esindama Eestit
Eesmärk ka: liikmete ühistegevuse kaudu maa-konna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasa-aitamine; maakonna kultuuri säilitamine ja edendamine. 3. Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi valitsus on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsus-asutuste kaudu. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid, kes jagunevad ministriteks, kes juhivad minis-teeriumi ja kes ei juhi ministeeriumi. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Vabariigi Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. 26. märtsil 2014 astus ametisse Taavi Rõivase valitsus:
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARNOLD RÜÜTEL.....................................
koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS..........
Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid arvestatakse liitumislepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. PSTS-i peetakse sillaks Eesti ja EL õiguse vahel. Ühinedes EL-ga kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigustikku liitumislepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Seetõttu on võimalik tõstata mitmeid teoreetiliselt huvitavaid küsimusi nagu kuidas käituda, kui Eesti PS ei vasta EL õigusele või kas olukorras, kus siseriiklik õigus on EL õigusega vastuolus, tähendab see siseriikliku õiguse tühisust? PS-i tuleb EL-i kuuludes kohaldada lähtuvalt PSTS-st, st austades ja rakendades põhiseaduse aluspõhimõtteid ning selle kaudu ka EL õigust. 3. Millised on teie arvates Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
· PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit · Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon · Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) · Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2) -ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (PS § 94 lg 4) Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Korraldus tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Peaministri korraldus kehtib kuni selle muutmiseni või Vabariigi Valitsuse volituste lõppemiseni (VVS § 3 lg 2) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3 lg 4) Minister vastutab konkreetse tegevusvaldkonna eest. Ministri
seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust. Valdav enamus riigiõiguse normidest reguleerib riigiaparaadi toimimist, mitte isiku põhiõigusi. Nt Eesti põhiseaduses umbes 2/3 sätetest reguleerib avaliku võimu moodustamist, selle ülesehitust, pädevust. 2. Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu? Riigiõigus ja konstitutsiooniõigus. Harilikult kõneldakse riigiõigusest kahes tähenduses- kui õigusharust ja kui teadusharust. Valdavalt aga siiski kui õigusharust. Paralleelselt kasutatakse mõistet konstitutsiooniõigus. Varasemas Kontinentaal-Euroopa õiguses kõneldi riigiõigusest, Anglo-Ameerika süsteemis kasutati mõistet konstitutsiooniõigus. Tänapäeval kasutatakse mõlemat. Nii ka Eestis. Kahe mõiste vahel on püütud
Kõik kommentaarid