50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Agris Reppo
Õppematerjali autor
· Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks, võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist 1224, kroonika on 4-osaline)
a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta. Liivlased, lätlased ja eestlased olid juba varem Saksa kaupmeestega tihedas kaubavahetuses. Nähti siinsete talupoegade jõukust ja häid kauplemisvõimalusi, saksa keisrid tundsid huvi siinsete maavalduste vastu. Sissetungi põhjendati vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma
· Arvamused surnu hinge edasisest asupaigast pole ühesed. o Üks arvamus oli, et surnu hing läks putukatesse ning seetõttu oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu mardikad, ämblikud, sipelgad jne. o Teine ning levinum arvamus oli see, et hing jätkas elu lihtsalt oma uues ,,kodus" hiies või kalmistul. · Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis ka matmiskombestik o Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. · Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE · Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine...................................................
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti oluliseks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast,
*Rootsi kuningas üritas haarata omale osa Eestist. Ta rajas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. 1222-Taani vägi maabus Saaremaal, kuid eestlased ehitasid kiviheitemasinad ning sundisid taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine. Eestlased ristitud. 1227-Suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaale, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida. Vabadussõja lõpp! Isikud 1. Meinhard- Üksküla piiskop. Tema ülesandeks oli ristiusustada Liivimaa. 2. Berthold- Üksküla järgmine piiskop. Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid