Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas ainevahetust turgutada (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Trenn ja söök
Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama : hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist.
Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga
Kuidas ainevahetust turgutada #1 Kuidas ainevahetust turgutada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile

kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Mõju ainevahetusele Alates 20. eluaastast hakkab inimene iga kümnendiga aina kergemine juurde võtma, kusjuures lihasmass väheneb. 35.eluaastal kulutab inimene 100 kilokalorit päevas vähem kui 25 aastaselt. Mida rohkem kaalus juurde võtame, seda aeglasemaks muutub ainevahetus. Siis on võimatu kaotada kilosid pelgalt kaloreid piirates. Kuid pole takistusi, et inimesel võib olla 20 aastase ainevahetus 30 või 40 aastaselt. Söö rohkem ja varem põhitoidukord lõuna, eelista valgurikkaid toite. Ära näljuta ennast nälja ajal haarab keha kinni igast kalorist, mille ta saab, organism arvab, et on näljahäda ja ainevahetus aeglustub, päevane soovitatav kalorihulk on 1200 kcal. Söö korraga vähe ja tervislikult, et korrastada vere suhkru sisaldust ja

Kehaline kasvatus
thumbnail
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi. Võrdlen senist toitumist sellega, milline peaks minu toitumine olema pärast materjali läbi töötamist. Töö põhineb raamatul ,,Sportlase toitumine" Rein Jalak, Vahur Ööpik 1.Toitumise põhialused Sportlase jaoks on optimaalne toitumine edu aluseks, ühegi teise eluala inimese jaoks ei ole toitumine niivõrd oluline, kui seda on sportlase jaoks

Uurimistöö
thumbnail
42
ppt

Kehatüübid

Keha on tundlik vale toitumisstiili ja rämpstoidu suhtes. Kõige suurem vaenlane on kannatamatus. Tihti on võimeline end kokku võtma, sööma vaid poole oma päevasest toidust. Pärast nähtud vaeva on aga isu saanud täiendust, murdutakse ja toidu kogus kolmekordistub. Kuna organism on võimeline toiduenergiat salvestama, jagatakse liigne energia ära nälgimispäevade vahel, mistõttu kehakaal ei muutu. Nälgimine on täiesti asjatu.Selle tagajärjel aeglustub ainevahetus ja organismi rasva salvestamise võime üha suureneb. Süüa tuleb regulaarselt, kindlatel kellaaegadel! Kolme toidukorra vahel olgu 2 vahepala. Peamised kalorid tuleks saada hommikul ja lõunal, õhtueine peaks olema süsivesikutevaesem, sisaldama valku. Vältida lihtsüsivesikute rikast toitu ( valge riis, pasta, kartulid, jäätis, pitsa) vali nende asemel komplekssüsivesikud, mis annavad vähem kaloreid, kuid muudavad toidu mahult suuremaks

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
odt

Nimetu

· koormusel üle 60 min, tuleks juua süsivesikuterikast jooki, süüa teraviljabatoone, banaane jm, iga 15 - 20 min järel juua 100 - 200 ml vedelikku Kui tervisesportlane harjutab eesmärgiga kehakaalu langetada, ei vaja ta ilmtingimata spordijooke või isotoonilisi jooke. Sobivad ka mineraalvesi (ilma süsihappegaasita) ja õunamahla vesilahus mineraalveega. Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas.

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

· koormusel üle 60 min, tuleks juua süsivesikuterikast jooki, süüa teraviljabatoone, banaane jm, iga 15 - 20 min järel juua 100 - 200 ml vedelikku Kui tervisesportlane harjutab eesmärgiga kehakaalu langetada, ei vaja ta ilmtingimata spordijooke või isotoonilisi jooke. Sobivad ka mineraalvesi (ilma süsihappegaasita) ja õunamahla vesilahus mineraalveega. Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? · Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas.

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
docx

Jalgpallurite toitumine

TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Martin Mölder JALGPALLURITE TOITUMINE Referaat Kehalise kasvatuse ja spordi alal Juhendaja: Janar Sagim, MSc Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... ........................................3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL...............................................4 1.1SÜSIVESIKUD.................................................................................................. 4 1.2VALGUD.......................................................................................................... 5 1.3LIPIIDID (RASVAD)........................................................................................... 6 2MINERAALAINED JALGPALLIS......................................

Sport
thumbnail
7
doc

Terviseõpetuse küsimused

LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID?

Tervis
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3 Tervisesportlase treening Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Tervisesportlast eristab sportlasest asjaolu, et viimane on endale seadnud kõrged sihid.

Tervisesport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun