Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski
Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks
............................................................................................................ 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia..........................................................................................................10 1.3.3.2 Prantsusmaa........................................................................................................... 11 1.3.3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi,
vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda
Oh Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile
Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4
Kõik kommentaarid