Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis saab kui tuleb euro?
  • Miljonit On see siis säästmine?
Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister #1 Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister #2 Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister #3 Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister #4 Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariannevetemae Õppematerjali autor
Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, 5 peamist asja mida ma teeksin

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski

Majandus
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende kulutuste tegemiseks tuleb ikkagi maksumaksjalt. Eesti valitsus kogus 2001. aastal 32, 1 miljardit krooni maksudena, mis moodustas 87 protsenti kõigist tuludest. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Mitte kõik inimesed ei leia, et kehtestatud maksud oleksid õiglased. Maksusüsteemi hindamisel on oluline õigluse printsiip. Hindamaks maksusüsteemi õiglust peame kõigepealt tegema otsuse kas horisontaalse või vertikaalse õigluse kasuks

Majanduse alused
thumbnail
33
doc

1929. aasta majanduskriis ehk Suur depressioon

............................................................................................................ 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia..........................................................................................................10 1.3.3.2 Prantsusmaa........................................................................................................... 11 1.3.3

Uurimistöö
thumbnail
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

Antropoloogia
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi,

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
18
doc

Alusõppe uurimistöö

vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda

Avaliku sektori ökonoomika
thumbnail
9
doc

Mida arvan praegusest maailma majanduse olukorrast

Oh Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile

Majandus
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4

Ajalugu




Kommentaarid (1)

mihkel123 profiilipilt
mihkel123: suhteliselt normaalne tekst
20:07 30-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun