Kui Balti erikorda poleks olnud (0)

Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850

Ajalugu, Uusaeg

Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu)

Ajaloo konspekt

erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222)

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."..........................

Vene aeg + Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest

106

EESTI UUSAEG

EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks