Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES). Seadis eesmärgiks edendada Eesti rahva ajaloo, keele, kirjanduse ja maa tundmist. 7. september 1841 Pühajärve Sõda 1849 Talurahvaseadus. 1856 Talurahvaseadus. 1857 Hakkas ilmuma ,,Pärnu Postimees" 2. juuni 1858 Mahtra sõda (abitegu) 1862 Ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 9
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918)
MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
1224 Mandri-Eesti alistus ja võttis uuesti vastu ristiusu. Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse; 1227 hävitati Valjala linnus; kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti. Võõrvõimu algussajand (1227–1343) Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu Põhja-Eesti; Tallinn sai Riia 1227 linnaõiguse. 1237 Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. 1237–41 Saarlaste ülestõus. Taani ja ordu sõlmisid Stensby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja 1238 kogu Põhja-Eesti. Koostati „Liber Census Daniae” („Taani hindamisraamat”), milles on andmeid 1240 Põhja-Eesti kohta (peamisi Eesti vanema ajaloo allikaid). 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse. 1249 Tallinnas rajati naistsistertslaste Püha Mikaeli klooster.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22
.................................................................................. 5 Lisa 1 Kronoloogia..........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938
Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid
Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid
· 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus · 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25
rahvusvärvideks, suitsupääsukese ning rukkilille eesti rahvussümboliteks. Kuressaare saab oma nime tagasi. 28.juuni Rahvarinde aktivistid kaevavad kaablikraavi Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel Tõnismäel. Paljude jaoks on see sümboolselt stalinismile viimse haua kaevamine. 1.juuli Trikolooridega nõutakse Tallinnas poliitvangide vabastamist. 19.juuli Rahvarindele vastukaaluks luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL). 10.august ,,Rahva Hääl" avaldab MRP salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke. 20.august asutatakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga. 26.-28.august Lauluväljakul toimub ,,Rock-Summer '88". 9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse. 11
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj
Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu Liivi ordu keskuseks Võnnu (Lätis) Riia piiskopkond Saare Lääne piiskopkond, keskuseks Lihula, moodustati 1228. Tartu piiskopkond ___- neil oli õigus maad läänistada Välissuhted 1236 Saule lahing
· 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused:
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega) Orduriik (1561 andis end
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11
Raud avab Tartus oma turule kogunenud miitingust maalistuudio osavõtjaid 1905 6. veebruar 1905.a. 1905 26. november Tartus revolutsiooni protestimiiting asutatakse Eesti Tartu Ülikooli aulas Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas 1905 aprill algavad politseiaktsioonid 1905 november Tallinnas revolutsionääride luuakse esimesed arreteerimiseks ametiühingud 1905 24. juuni Tallinna tööliste miiting Nõmmel 1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS) 1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja
Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt
● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO. Moodustatakse Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga
lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast:
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu,
Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni
Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa
ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud diktaatorile vastu hakata ja alistusid. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. 4) MRP 1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub
11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga