lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas 10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib
Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujunev uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest, millest omakorda
1. Tsentrioolid liiguvad poolustele 2. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks 3. Kujuneb kääviniidistik (valguline niidistik tekib tsentrioolide vahele) 4. Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed (tuuma sees, valgusüntees Rrna) kaovad Metafaas (rändamisfaas) 1. Kromosoomid koonuduvad ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentrosoomi tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
materjaliga rakk Rakutsükkel: + interfaas - jagunemistevaheline aeg, raku elutegevuse seisukohalt kõige aktiivsem aeg, valmistatakse kõik vajalik raku jagunemiseks ette 1.profaas - karüokinees - seotud tuumaga ja pärilikkusainega 2.metafaas- karüokinees 3.anafaas - karüokinees 4.telofaas - karüokinees ja tsütokinees karüokinees - tuuma jagunemine tsütokinees - organellide jagunemine Kromosoomid kahekromatiidiline kromosoom - DNA replikatsiooni tulemus (DNA x2 e. koopia) Kromatiidid - ühendatud tsentromeeriga kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin - interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu (nuudlisupp) enne replikatsiooni 46 kromosoomi 46 kromatiidi enne jagunemist 46 kromosoomi 92 kromatiidi pärast jagunemist 46 kromosoomi 46 kromatiidi mitoosi faasid
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom)
· Suguline paljunemine, nt hulkraksed organismid, · Mittesuguline paljunemine nt osad taimed vegetatiivselt, eostega või üherakulised poolduvad. Keemiline paljunemine olemasoleva kopeerimine Bioloogiline paljunemine alguses teistsugune järglane, hiljem sarnane 3) Arenemine elusorganismid muutuvad. 4) Reageerinime ärritusele. 5) Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. 6) Rakuline ehitus Rakulise ehituse ajalugu: · 1665.a ehitas Robert Hook esimene mikroskoobi ning kirjeldas siis korgi rakke. · Neben Kuhle ??? seostab rakku bioloogiaga. Rakk üks võimalik elu näitaja. · Schleiden Schwan kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Konstrueeritakse esimene elektronmikorskoop. Elu omadused: 1) Elu on pidev eluprotsessid võivad olla peatunud, kuid peatumine on väga täpne
genoomi, kromosoomide ja geenide struktuur; Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul . Geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Deletsioon- väljalangemine- kassikisa sündroom ; duplikatsioon- kromosoomi piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon ümberpaiknemine ; inversioon info järjestuse muutus Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus 3. Ülesanne dihübriidse ristamise kohta NR 5 1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
Kõik kommentaarid