Krohvimine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Maalri tööd

Vanad mitte stabiilsed ruumid seinad. Eelised; Teda on kerge puhastada. Varjab ära hästi seintes tekkind pragusid. Alternatiiv klaaskiud tapeedile on siis olemas naturaalsest paberist värvitav tapeet. Mille puhul värvitav tapeet, saavutatakse erinevaid struktuure paber massi hulka puidu tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5

Ehitus

8

pdf

Krohvimise konspekt

KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv ­ valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv ­ hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ­ ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv ­ koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht

Krohvitööd

7

odt

Plaatimine.

Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. Põranda ja seina nurkadesse lastakse silikoon. 28. Plaaditud pindadel esinevate defektide parandamine Plaate vahatades 29. Krohvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid, hooldamine ja korrashoid Kellu, hõõruti, silur, mördiprits, krohvinuga. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. 30. Pindade krohvimine kipsmördiga Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. 31. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Aluspind peab alati puhas olema. Metalsete aluspindade puhul tuleb kinnitada võrk. 32. Seinte ja avakülgede krohvimine tsementkrohviga Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi

Ehitusviimistlus

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.

Ehitus

30

doc

Lõputöö - Lastetuba

3. Lae värvimine................................................................................................... 8 2.2. Seinad....................................................................................................................... 9 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded..................................................9 2.2.2. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 10 2.2.3. Krohvimine..................................................................................................... 10 2.2.4. Seinte pahteldamine........................................................................................11 2.2.5. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 12 2.2.6. Pahteldamine...................................................................................................12 2.2.7

Ehitusviimistlus

36

pdf

Müüritiste ladumine

· aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai

Hooned

33

doc

Ehituse organiseerimise kursuseprojekt

1 Tootmisvee vajaduse arvutus Qt = 1,2 Qk k1 / 8 x 3600 (L/s) kus 1,2 ­ tegur, hindamaks arvestamata veekulu Qk ­ tootmise keskmine veevajadus vahetuses L k1 ­ veetarbimise ebaühtluse tegur; võetakse tootmises 1,6 8 ­ tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis Tootmise keskmine veevajadus vahetuses, L 1) Segamörtide valmistamine 200 L/m3. Vahetuses valmistatakse 0,2 m3 mörti. Qk1 = 200 x 0,2 = 40 L 2) Harilik krohvimine valmissegu puhul 5 L/m2 Vahetuses krohvitakse keskmiselt 300 m2 seina. Qk2 = 5 x 300 = 1500 L Qt = 1,2 x (40+1500) x 1,6 / 8 x 3600 = 0,103 L/s 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks Qmaj = N/ 3600 (n1 x k2/ 8,2 +n2 x k3) Kus N ­ suurim inimeste arv vahetuses (50 in.), n1 ­ normatiivne veekulu 1 inimese kohta vahetuses kanalisatsiooni puudumisel (12 L), k2 ­ veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7),

Ehituse organiseerimine

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22

Hoonete konstruktsioonid

Kommentaarid (0)