Kristluse teke (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ristiusu, hinduismi, islami teke

jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt kõneleva elanikkonna seas.Kristlased võtsid enda sekka kõiki. Pühakiri ja selle kujunemine-Vana Testament olemas.Kirjutati lood Jeesusest ehk evangeeliumid Jeesuse elust ja õpetustest.Valiti välja Markuse,Matteuse,Luuka ja Johannese evangeeliumid.Nendele lisati veel apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat,mis kirjeldab viimaset kohtupäeva.Ja need kokku nimetati Uueks Testamendiks.Vana +Uus =Piibel.

Ajalugu

12

odt

Üldine usundilugu

· paasapüha, mida tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks · nädalapüha, mida peetakse 7 nädalat pärast paasat Moosesele seaduse andmise mälestuseks · lehtmajade püha, mida peetakse sügisel mälestuseks kõrberännakust, mil elati onnides · uusaasta püha, millega tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust · Joom Kippur (suur lepituspäev) koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev. Kristlus Tekkimine Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah 'salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis aastal 4 ekr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger 'noorem'),

Üldine usundilugu

20

docx

Maailma religioonide võrdlev analüüs kordamisküsimused

totemistliku embleemiga. 5. Kuidas nimetatakse totemistlikus keskuses asuvaid, oletatavaid eostunud lapsi? Totemistlikus keskuses arvatakse peituvat ka ratapa (eostunud lapsed). Naine, kes soovib last, läheb sellest kohast mööda. Küsimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, õieti on olnud lähtereligiooniks selle perekonna teistele religioonidele, nagu kristlus ja islam 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Nimetus on tuletatud Vanas Testamendis esinevast juutide esiisa ehk esimese patriarhi Aabrahami nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,

Maailma religioonide võrdlev analüüs

29

docx

Maailma religioonide võrdleva analüüsi kõik kordamisküsimused

Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid ­ usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide ­ kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid

Kultuur

33

doc

Konspekt: üldine usundilugu

­ islam (1,3 miljardit) ­ hinduism (900 miljonit) ­ budism (376 miljonit) ­ Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) ­ sikh (23 miljonit) ­ judaism (14 miljonit) ­ on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks ­ sinto (4 miljonit) ­ jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks ­ nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ­ ja kogemuslikeks usundeiks ­ nt budism. 3 On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud: · Aabrahamlik traditsioon - Lähis-Ida: judaism, kristlus, islam ­ aabrahamlikud traditsioonid; kõigis kolmes on oluliseks prohvetid, kes annavad inimetele edasi õpetusi, kuidas käituma peaks; aeg on lineaarne ­ on maailma loomine ja lõpp,

Üldine usundilugu

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai

Üldine usundilugu

39

docx

Maailmavaated ja usundid

lõpuni 3 põhilist süsteemi (erinevad kultuskeskused): Heliopolise süsteem ­ looja Atum-Ra Hermopolise süsteem ­ looja Thot Memfise süsteem ­ looja Ptah Suurim erinevus nende vahel on selles, kuidas jumal maailma loob. Lühidalt: nt Memfise süsteemis jumal ei teki, arvatakse, et kogu aeg olemas olnud ­ see erinevus teiste kultustega. See sama jumal loob oma mõtte ja sõna abil maailma. Seda võib võrrelda loomisega eimillestki (juudi, islami, kristluse käsitluses ka see, et jumal loob maailma eimillestki). Teistes süsteemides vajavad jumalad maailma loomiseks siiski midagi materiaalset. Hermopolises maailm nt sünnib munast. Jumalate kultus See seisnes ohvriandide toomises peamiselt ­ paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja Jumalad tahavad ohvriks inimestelt toitu ­ arvatakse, et nad ka võimelised seda kuidagi omastama Ohverdatakse loomi, põlluvilju, muud söödavat-joodavat (õli, veini)

Usundiõpetus

29

odt

Üldajalugu

· Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) ­ Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina Vahemere idarannikul) Pikka aega ei nõutud neilt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Juudid aga rahulolematud oma seisukorra suhtes ja ootasid Taaveti

Ajalugu

Kommentaarid (1)