Kriminoloogia loeng (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega kuritegevus seondub ?
  • Kumb on tähtsam ?
  • Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse ?
  • Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist ?
  • Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest ?
  • Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks ?
  • Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse ?
  • Millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks ?
  • Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid ?
  • Millised on kahjutuks tegemise vahendid ?
  • Midagi taolist inimesega ette võtta ?
  • Kuidas bioloogiline mudel populaarsust on kogunud ja kautanud ?
  • Millal tuvastata? Pärast kuritegu ?
  • Palju. Kas nad mõtlevad vähem ?
  • Millised reageeringud on karistusähvardusele ?
  • Kuskile piiri panema, sest meil ei ole ressurssi kõigega tegelemiseks. Aga kuhu täpne piir vedada ?
  • Millest tuleneb see, et osa inimesi on meile autoriteetsed ja teised ei ole ?
  • Kus ma näen seda isikut ?
  • Millal märk külge tuleb ?
  • Mis toimub kurjategijaga pärast märgi omaksvõtmist ?
  • Kuidas võiks ajalisel skaalal kultuurikonfliktide hulk muutuda ?
  • Milliste kultuuride puhul võib olla kuritegevust rohkem ja millal vähem ?
  • Kuidas hinnata kultuurikonflikti õiguslikult ?
  • Kuskil. Kas antud indiviidil on olemas mingisugused sidemed ?
  • Kui palju isik on pühendunud normikuulekate eesmärkide saavutamisele ?
  • Mis on meil kuritegudeks tunnistatud ?
  • Kus on see, mis lõhet suurendab ?
 
Säutsu twitteris
Kriminoloogia – Jaan Ginter 2012
Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile.
Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu.
1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
„Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju” teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi.
Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet.
´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid , eesmärgid ning vahendid olid. Seetõttu polnud väga suurt vahet ning kuritegevuse tase oli stabiilne(?).
Suur hulk riskivõtjatest hakkasid võtma rohkem äririske, kiirelt hakkasid arenema erinevad majandustegevusi.
´98-99 kiire kuritegevuse kasv, ülemaailmne majanduskriis, kus ka Aasia ja Venemaa majandus „collapsed” (välismõju). Seespool jõudis ühiskond sellisesse faasi, et ainult riskivõtmise julgusest ei piisanud . Tegelikult oli äritegevuse eduks ka natuke midagi rohkemat vaja, seeläbi aktiveerus kuritegevus.
Peale aastat 2000 toimus mõningane langus, kuritegelikult aktiivne vanusegrupp on muutunud, neil on realistlikumad mõtted, et ühiskonna poolt seatud normid (pidurdusvahendid) tõesti töötavad.
Kuritegude avastamise kohta on eraldi registreerimissüsteem. Ülikõrge avastamisprotsent ilmselt pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti – nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida.
Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast , mis politseisse laekub.
Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. – meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt).
Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
Saartel on elanikkond paiksem, isikud teavad üksteist, Harjumaal ja Ida-Virumaal aga dünaamiline elanikkond ning sotsiaalselt kontrolli on raske teostada.
Põhilised kuriteoliigid 2003-2010
Kõige enam on vargusi, väärteokohtlemisi, joobesjuhtimine, kelmus , avaliku korra raske rikkumine . Kehalised väärkohtlemised ei pruugi olla selline raske kuriteo koosseis (see on valu tegemine põhimõtteliselt) – Ginter ei pea seda kuriteoks. Kahtlemata on seal ka selliseid tõsisemaid tegusid , mille puhul on kohe näha, et tegemist on kuriteoga (mingi raskem peksmine jms).
Joobes juhtimisega on vaja võidelda.
Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. – 81 tapmist ja 19 mõrva.
Vangid
Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a. peale seda on see arv üpriski stabiilne. Enne süüdimõistmist kinnipeetavate isikute arv on langev, see on langenud tugevasti.
Meil on alla 300 vangi 100 000 elaniku kohta, võrreldes teiste maadega on meil vange palju teistel on 700 inimest 100 000 elaniku kohta. Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta.
Karistuse kandjate rahvus – algul oli pooleks, nüüd rohkem mitte-eestlasi, üldiselt on eestlasi koguaeg vähem olnud karistatud.
Millega kuritegevus seondub ? – TALSE.
Eesti kuritegevuse tase Euroopas- paremad on uuringud, kus küsitakse elanikkonna käest, kas nad on ohvriks langenud. UK ja Iirimaa on vaid kõrgema tasemega kui Eestil – selle kannatanu uuringu järgi. Autovargus jms isikuvastased kuriteod (ründed, röövid).
Mikrotase – vaadatakse konkreetset indiviidi, püütakse leida, mis üks isik paneb toime kuriteo.
Makrotase – vaadatakse ühiskonda üldiselt, küsitakse millepärast selles ühiskonnas on selline kuritegevuse tase, kuidas ühiskonda iseloomustavad tunnused seonduvad kuritegevuse näitajatega.
Kumb on tähtsam? – suuri muudatusi pole võimalik mikrotasemega seletatav , kõike peab makrotasemel seletama .
Mikrotaseme uurimisele pööratud märksa rohkem teooriaid , kui sellele on pööratud makrotasemel. Rohkem huvitab see, et mis indiviidil viga on, et ta midagi sellist korda saadab. Kui me vaatame stabiilset kuritegevuse seisundit , siis kuritegevuse jääb kuhugi seisma.
Mikroteooriad
Erinevad võimalused kuritegevuse seletamiseks läbi kurjategija isiku:
(Esitatavad küsimused)
1.Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse ?
2. Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist?
3.Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest?
4.Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks?
5. Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse?
6. Millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks?
7.Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid?
(Vastused küsimustele)
I mudel Ajalooline kristlik religioosne mudel
1. Inimene on patu kandja
2. Normid on religioossed käsud
3. Hälbe olemuseks on patt
4. Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljaspoolt
5. Hälvik on patune
6. Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste
7. Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine
Selle mudeli järgi on väga pikalt vaadatud kuritegevust. Selle mudeli kohta on enamvähem traktaate kirjutatud, kus on kirjutatud, kuidas paha poolus on kimbutanud norme rikkuma.
II mudel Vaba tahte mudel
1. Inimene on vaba tahtega isik, kes püüab koguda naudinguid ja vältida kannatusi.
2. Normid tulenevad ühiskondlikust lepingust – arenenud ühiskonnas lepitakse teatud käitumisreeglites kokku, et ühiskond saaks produktiivsemalt toimida.
3. Hälve on ühiskondliku lepingu rikkumine
4. Rikkumine tuleneb inimese otsusest nautida teiste arvel
5. Hälvikusse suhtutakse kui inimesse, kes oma eesmärkide nimel on otsustanud teiste õigusi rikkuda.
6. Inimene normaliseerub, kui tekitada talle kannatusi proportsioonis saadud naudinguga
7. Eesmärgiks on süüdlases teiste huvide arvestamise motiivi tugevdamine.
Vaba tahte mudeli juures läheb asi probleemseks see, et milline proportsioon võiks või peaks olema, et mudel toimiks.
Kõige lihtsam oleks see, et üks ühik naudingut vastaks ühele ühikule kannatusele (1:1). Raske on mõõta naudinguid ja kannatusi ning seetõttu edaspidises proportsiooni hindamisel peab arvesse võtma, et praegu ei ole me võimelised naudinguid ja kannatusi täpselt mõõtma. Kõige lihtsam oleks panna naudingute ja kannatuste ühikud rahalisse ühikusse. See aga tegelikult ei ole piisav, sest kõiki kannatuste tegijaid ei saa kätte ning seega nad ei saa karistada ning võib-olla pääsevad üldse.
Selle ühe ühiku kannatuse otsa peaks panema ühe kordaja (1: 1 x k1). Esimene kordaja on vahelejäämise tõenäosus. Aga ka sellest ei saa tegelikult piisata, sest kui võtta tavalist kuritegelikku käitumist, siis otsustamise juures ollakse situatsioonis, et mida kaugemal olevate sündmuste arvestamisega tegemist on, seda väiksema ja vähem tähtsama me neid oma ratsionaalses arvestuses arvesse võtame. Seega peaks esimesele kordajale juurde panema teise kordaja (1: 1 x k1 x k2 ), mis näitab siis, kui palju on ajaline distants otsustamise ja esialgse teo vahel olnud.
Näiteks on vaja tõlkida eesti keelest inglise keelde 3 lk. Ginter pakub 50 euri 1 lk. Sellise pakkumuse juures oleks kindlasti keegi, kes teeks ära asja. Stiimul on olemas. Ginter ütleb aga siis, et hind jääb paika, aga et maksta saab aasta lõpus. Siis on asi vähem ahvatlev . Ja siis läheb jutt, et maksab alles 3 aasta pärast. Siis enam ei leia inimest, kes asja ette võtaks. Karistustega kipub olema sama moodi. Kui negatiivne stiimul on lähemal, siis võetakse seda rohkem arvesse. Kui ta on kaugemal, siis on inimene märksa vähem valmis arvesse võtma.
Kui vaadata kuritegude toimepanemise situatsioone, siis selline planeerimise ja kaalumise faas on olemas, aga palju on kuritegusid , kus mõtlemise aega ei ole. Situatsioon tuleb järsku peale ja otsustamine toimub väga lühikese aja jooksul. Tuleb situatsiooni keerukus (1: 1 x k1 x k2 x k3). Eriti ekstreemses on näiteks kirekuriteod. Nende kuritegude jaoks tuleb täiendav kordaja juurde, et oleks lootus, et otsustamise juures juba loobutaks kuriteost, et on tajutud karistuse suurust.
Praegu oleme tegelenud keskmise indiviidiga, kellel on kõik jooned olemas (vahelejäämise tõenäosus mõjutab, mõjutab kaalumise aeg, aeg otsuseni). Teatud indiviidi jaoks tuleb panna individuaalne kordaja juurde (1: 1 x k1 x k2 x k3 x k4). Indiviidid erinevad sõltuvalt sellest, kuivõrd keegi riski talub ja on ka indiviide, kes omajagu riski armastavad. Kuni selleni välja, et varguste puhul osa vargaid on hästi spetsiifilise psühholoogilise ülesehitusega, kes armastavad adrenaliinitunnet. Mida rohkem riski nautiv indiviid on, seda suurema karistusega me peaks teda ähvardama. Tegelikult karistuse hulk, mida oleks vaja rakendada selleks, et indiviid otsustamise hetkel loobuks kuriteo toimepanemisest, on ääretult kõrge. Meie jaoks ka vastuvõtmatult kõrge. Antud juhul me karistame kättesaadud kurjategijat nii rangelt vahendina, sest tahame saata kurjategijatele signaali välja, et ei tasu kuritegu toime panna. Ei tohi karistada rangemalt sellepärast, et kõiki kätte ei saa. Tegelikkuses tegelik karistus on oluliselt kõrgem naudingust. Teine põhjus, miks selle mudeli järgi karistus välja mõõta ei saa on, et me ei ole nii rikkad, et nii rangeid karistusi me suudaks kohaldada . Karistused hakkavad meile ka ebaõiglased tunduma.
Mudel ei tööta sellisel määral, et sellega saaks kuritegevust täiesti ära hoida. Kindlasti mitte ei saa sellest mõttekäigust teha järeldust, et karistuste kohaldamisel kuritegusid ära hoida võimalik ei ole. Karistamissüsteemi toimimise ärahoidva toime eksisteerimise näiteid saab siiski ühiskonnast leida, kus on juhtunud selliseid situatsioone, kus kuritegude ärahoidmise süsteem ei toimi.
Valem peaks olema: formaalne karistus + materiaalne hukkamõist. Arvesse ei võeta arvesse ainult formaalset karistust, vaid ka materiaalne hukkamõist.
Vaba tahte mudel vastu sõnavõtjad vahel ütlevad ka seda, et karistuste karmistamine ei oma kuritegevust vähendavat toimet. Jaan Ginter sellega päris ei nõustu ning leiab, et toime on võimalik mitmetes situatsioonides . Seisukorra tõendiks on sama, et kui üldse ei ole karistust, siis normikuulakat käitumist jääb palju vähemaks. Ei ole põhjust arvata, et mõju on ainult nulli ja ühe vahel. Kõigil vahepealsed omavad mingit toimet kurjategijate käitumisel.
Vaba tahte mudel on küllalt pikalt levinud olnud. See on mudel, mida ka kaasajal kohtab ja justnimelt tavateaduses kipub olema sellist lähenemist üpris palju. Vähem mõeldakse selle peale, et kui suur karistus ikkagi olema peaks, et saaks kõiki kurjategijaid mõjutada.
III mudel Valgustusfilosoofial põhinev mudel.
1. Inimene on vaba ja mõistlik
2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine – kuidas normi juurde jõutakse tähelepanu all ei ole.
3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine
4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine – üksikindiviid ei tea, milline on mõistlik ja otstarbekohane käitumine ja käitub vastavalt ebamõistlikult.
5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse
6. Normaliseerimise vahenditeks oleksid õpetamine ja teadmiste levitamine
7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine
Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ühiskonda on võimalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ühiskonna liikmetele anda teavet, et milline käitumine ühiskonna kui terviku jaoks kõige ratsionaalsem oleks.
Testid kipuvad näitama, et lihtsalt õigusalased teadmised niisama kuritegelikku käitumist siiski ei vähenda. Uuritud on näiteks võrreldud alaealisi rikkujaid ja normikuulekaid. Õigusrikkujate õigusalased on uuringutes tulnud mõnevõrra paremad kui normikuulekate teadmised. Uuringute puhul peab ka kohati tunnistama, et nad pole metoodiliselt päris veatud, sest nad jätavad arvestamata selle, et alaealised õiguserikkujad on osa oma õigusalastest teadmistest saanud tänu sellele, et nad õigusrikkumise toime panid ning sattusid ühe või teise õigusliku menetluse objektiks . Nende käitumist menetleti ja selle menetluse kaudu said nad ka õiguslike teadmisi juurde.
Et saada paremat kontrolli mudelile, oleks vaja hinnata õigusalaseid teadmisi teatud eluperioodil. Sobiv oleks noorema puhul 12-aastane õpilane, kui nad pole veel õigusrikkumisi toime pannud ja oodata pärast hinnangut 5 kuni 10 aastat ja vaadata siis hiljem, milline on käitumine neil, kes olid paremate teadmistega ja kes halvemate teadmistega. Neid uurimisi pole tehtud, sest need uuringud on üpris kallid, sest tulemus tuleb alles pika aja jooksul pärast uuringu algust.
Mõningate indiviidide puhul on võimalik mingit toimet saavutada, aga on ekslik arvamus, et kurjategija paneb kuriteo toime, sest ei tea, et tegemist on kuriteoga. Mingisugust seost võib olla, aga üpris nõrk.
IV mudel Moraalist lähtuv käitumise mudel
Sellele toetub enamus suur hulk praegu kaasaegsetest kriminoloogilistest teooriatest .
1. Inimene on moraalne olend , kes lähtub kategooriatest hea ja kuri
2. Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine
3. Hälve on amoraalne akt st. kurja tekitamine
4. Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraali defektid
5. Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega
6. Normaliseerimise vahenditeks oleks inimeste kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine.
7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine
Ilus mudel ja mudel on aja jooksul olnud ka väga populaarne . Kõige populaarsem oli ta möödunud sajandi kuuekümnendatel. Mudeli puhul on probleemiks vahendid ja eesmärk (kuues ja seitsmes tees). Palju on kõhklusi tekitanud see, et kas on olemas üldse selliseid vahendeid, millega õnnestuks inimeste ümberkasvatamine. Alaealiste puhul veel saab mõnevõrra rohkem mõjutada ning inimest on võimalik ümber kasvataga, aga täiskasvanute puhul on skepsis olnud väga kõrge.
Praegu on märgata, et mudeli populaarsust on jälle täheldatud ning pooldajaid juurde tulnud.
Viga on olnud selles, et populaarseks sai ta nii, et tuli hulka empiirilisi uuringuid , kus suhteliselt väikeste rühmadega (kuritegelike) oli ühe või teise meetodiga saavutatud päris olulist käitumise muutmist . Aga tõrge tuli sellest, et nii pea, kui neid meetmeid hakati kasutama laiemas mingisuguses grupis suurema hulga kurjategijate suhtes, siis tulemused hakkasid muutuma märksa nõrgemateks. Nii on juhtunud, sest isiku mõjutamine on ikkagi väga komplitseeritud ja selleks on vaja, et kurjategija mõjutajal oleks väga tugev mõjutamisvõime ning selliste isikute ring on väga piiratud. Esialgses katsetusfaasis on võimalik saada paremaid tulemusi, sest on olemas hästi entusiastlikud mõjutajad, kes projekti välja pakuvad. Need indiviidid on võimelised kurjategijaid mõjutama, aga et metoodikat laiemalt rakendada, selleks kipub vahendeid väheks jääma.
V mudel Bioloogilis-psühholoogiline mudel
1. Inimene on eelkõige bioloogiline, psüühikaga olend
2. Norm on füüsiliselt ja psüühiliselt normaalse isiku käitumine
3. Hälve on füüsiliselt või psüühiliselt defektse isiku käitumine
4. Hälbe põhjuseks on kas kaasasündinud või omandatud füüsiline või psüühiline defekt.
5. Hälvik on füüsiliselt või psüühiliselt defektne isik
6. Normaliseerimise vahenditena pakutakse psüühilist (psüühiliste hälvete puhul) või somaatilist (füüsiliste hälvete puhul) ravi või kahjutukstegemist - Vangistuse puhul toime, mida me saavutame , ongi eelkõige, et sel ajal, kui isik on kinnipidamiskohas, on ta kahjutu . Vangistuse kestus peaks olema seotud ohuga ning vabanemine peaks toimuma, kui oht on langenud. Pakutud on ka teisi vahendeid.
7. Eesmärgiks on psüühiliselt ja füüsiliselt terve või kahjutu isik – Veel ausam oleks öelda, et vähendatud ohtlikusega isik.
Millised on kahjutuks tegemise vahendid? Üks on kinnipidamine , aga on kasutatud ka muid ja üpris radikaalseid vahendeid. Üks on näiteks lobotoomia (ajus otsmikusagaras mõningate juhtimisteede kirurgiline katkestamine). Seda hakati tegema, sest osadel inimestel on käitumishäired, mis teisi isikuid häirivad. Lobotoomia tema tuli üles puhtjuhuslikult ühe psüühilise häirega isiku juures, kellel oli juhitamatu aktiivsushäire. Kui tal juhtus ajutrauma, siis muutus ta rahulikumaks. Seejärel hakati otsima teisi taolisi inimesi ning hakati katsetama. Hakati tegema lobotoomiad algselt väga vähe, aga tulemused olid korralikult. Siis hakati seda tegema tuhandetes juba. Seejärel otsustati ka teatud kurjategijatele lobotoomiaid teha. Kõik tundus väga hästi olevat, aga siis hakati lobotoomia läbiteinud isikuid natukene lähemalt uurima . Leiti, et isikud on tõesti rahulikud ning ilma eelneva häireta, aga neil on kadunud ka muu sotsiaalneaktiivsus, praktiliselt igasugune omapoolne aktiivne suhtumine. Tuli üles diskussioon , kas võib ikka midagi taolist inimesega ette võtta? Praegu on absoluutses enamuses seisukoht, et lobotoomia on vastuvõtmatu ja ükski arenenud riik lobotoomiat ei kasuta.
Proovitud on ka laiemalt levinud keemiline kastreerimine (eelkõige), kuid kohati on ka kasutatud füüsilist kastreerimist. Seda kasutatakse seksuaalkurjategijate puhul. Selle teema üle on ka palju arutatud, et kas ei mind liiga kallale inimeste õigustele, kui võtta temalt seksuaalaktiivsus maha. Sellise alternatiivse vahendi kasutamisel on peale jäänud mudel, et riik ei saa seda vahendit kasutada otse sunniviisiliselt, vaid kasutada saab ainult siis, kui jätab kuriteo toimepannud isikule valikuvõimaluse, kas ta nõustub tavaliste kriminaalmenetluses kasutatud sanktsioonidega või on ta nõus, et nende tavaliste sanktsioonide asemel rakendatakse tema suhtes keemilist kastreerimist. See on ka Eestis arutluse all. Tõenäoliselt peaks see ka siin toimima hakkama. Põhiline vastuväide on, et kas ikka saame piisavalt hästi jälgitud seda keemilsit kastreerimist, sest põhimõtteliselt on võimalik võtta keemilise kastreerimise toimet neutraliseeriv vahend sisse pärast esimest tabletti või süsti. Monitoorimine, et keemiline kastreerimine toimiks, on peale jäänud seisukoht, et on võimalik keemilist kastreerimist piisavalt monitoorida, et mis tasemel erinevad komponendil isikul veres on ning et kas toime on olemas või mitte. Kõige rangemad ja aktiivsemad kriitikud pakuvad välja, et peaks mõtlema füüsilise kastreerimise peale. Seda siiski on raskem aktsepteerida. Vea tegemisel ei saa seda tagasi võtta enam. Seetõttu füüsilist kastreerimist eriti ei kohta.
Kuidas bioloogiline mudel populaarsust on kogunud ja kautanud? Hästi populaarne oli see 20.sajandi alguses. Keskel toimus langus ning 21.sajandist on hakanud populaarsus tõusma. Kukkumise põhjuseks oli, et jõuti seisukohale, et kuritegevus on selgelt kapitalistliku ekspertaatorliku ühiskonna produkt ja siis ei ole mingit võimalust hakata bioloogilisi põhjuseid. Kui on see on siiski kapitalistliku produkt, pole bioloogia asjaga seotud. Euroopas toimus kukkumine pärast II maailmasõda, sest fašistlik ideoloogia toetus palju bioloogilisele lähenemisele kõiges ning visati välja hästi tugevasti kogu bioloogiline lähenemine kuritegevusele. USA-s bioloogiliste seoste otsimisel hakkas välja tulema , et kurjategijaks saamise tõenäosus sõltus palju näovärvist. USA-s juhtus, et 20.sajandi keskel rassikonfliktid läksid tugevaks ja sellistes tingimustes ei olnud võimalik anda mingisugust ühiskondlikku raha selliste uuringute tegemisest, millest tulid välja sellised tulemused, mis näitasid, et on käitumises erinevusi sõltuvalt sellest, millise nahavärviga indiviidiga tegemist on.
Bioloogiline koolkond
Frenoloogia :
- käitumist juhib aju
- erineva käitumise puhul järelikult erinev aju
- kui on erinev aju, siis on erinev kolju
Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures , milline nende kolju välja näeb. 1758 – 1828 Franz Joseph Gall .
Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke – mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus.
1835 – 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kriminoloogia loeng #1 Kriminoloogia loeng #2 Kriminoloogia loeng #3 Kriminoloogia loeng #4 Kriminoloogia loeng #5 Kriminoloogia loeng #6 Kriminoloogia loeng #7 Kriminoloogia loeng #8 Kriminoloogia loeng #9 Kriminoloogia loeng #10 Kriminoloogia loeng #11 Kriminoloogia loeng #12 Kriminoloogia loeng #13 Kriminoloogia loeng #14 Kriminoloogia loeng #15 Kriminoloogia loeng #16 Kriminoloogia loeng #17 Kriminoloogia loeng #18 Kriminoloogia loeng #19 Kriminoloogia loeng #20 Kriminoloogia loeng #21 Kriminoloogia loeng #22 Kriminoloogia loeng #23 Kriminoloogia loeng #24 Kriminoloogia loeng #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Einiiii Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Põhilised kuriteoliigid 2003-2010
  • Vangid
  • Mikroteooriad
  • Erinevad võimalused kuritegevuse seletamiseks läbi kurjategija isiku
  • I mudel
  • II mudel
  • III mudel
  • IV mudel
  • V mudel
  • Bioloogiline koolkond
  • AKSIKUTE
  • UURINGUD
  • APSENDATUTE
  • BIOLOOGILISED
  • Sotsioloogised uuringud, kus vaadatakse ühiskondlikku keskkonda, milles kurjategija üles
  • Sotsioloogiline koolkond
  • DIFERENTSEERITUD
  • ASSOTSIATSIOONIDE
  • TEOORIA
  • NEUTRALISEERIMISTEOORIA
  • ÄRGISTAMISE
  • STIGMATISEERIMISE
  • ULTUURIKONFLIKTI
  • UTIINSETE
  • TEGEVUSTE
  • UBKULTUURI
  • ONTROLLITEOORIA
  • Makrotasandi teooriad
  • URKHEIMI
  • ANOOMIA
  • KONTSEPTSIOON
  • ERTONI

Teemad

  • Erinevad võimalused kuritegevuse seletamiseks läbi kurjategija isiku
  • Lombroso atavismid
  • Nina – varastel lame, kõver; tapjatel kongus või nokataoline
  • Pea suurus ja kuju (erinev rassil tüüpilisest)
  • Näo assümeetria
  • Silmade ja defektide iseärasused
  • Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus
  • Sõrnade ebaharilik suurus, vahel liiga väikesed või peast eemale hoidvad
  • jne
  • Lombroso muud faktorid
  • meteoroloogilised, klimaatilised tinigmused – nendest praegu väga ei räägita, sest nende
  • tingimustega võitlemine käib üle jõu. Ei saa siiski eitada, et kuritegelikku käitumist need välised
  • tingimusi selgelt mõjutavad. Eestis on selge, et on olemas kuriteod, mida pannakse toime rohkem
  • suvel ja rohkem talvel
  • orograafilised tingimused - Lombroso mõtles selle all, et kuritegevuse tase sõltus sellest, kuivõrd
  • eraldatud on üks või teine piirkond muust maailmast
  • tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase
  • elanikkonna tihedus
  • toitumus – praegu on raskem seoseid leida. Võib-olla toiduabiga seotud
  • alkoholi ja narkootikumide kasutamine – seonduvad ka sellega, milline õiguslik režiim nende
  • kättesaadavusel on
  • haridus
  • majandus – pigem on olulised muutused
  • religioon – Hetkel väga tugevasti arutluse all
  • perekonnaseis
  • Ferri faktorid
  • füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne)
  • antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid)
  • sotsiaalsed faktorid
  • Ferri antropoloogilised faktorid
  • sotisaalse kaitse vahendid (social defence)
  • isiku ühiskonnaohtlik seisund
  • Millal tuvastata? Pärast kuritegu? Enne kuritegu? Mida teha?
  • kasvab ja kujuneb

Kommentaarid (1)

jannu171 profiilipilt
Juura Tartu Ülikool: Materjal on väga kasulik, kui õppej Ginter õpetab kriminoloogiat. Antud fail on 2012 aastast ja 2018 on sisuliselt samad teooriad ja samad näited kasutusel. Eksamiks õppimisel suurepärane materjal.
21:32 10-01-2019


Sarnased materjalid

68
docx
Arengupsühholoogia loeng
66
doc
Kriminoloogia konspekt
83
doc
Õiguse sotsioloogia
31
doc
Isiksusepsühholoogia 1-loeng
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
32
doc
õiguspsühholoogia
25
doc
Kriminalistika loengumaterjal
74
docx
Psühholoogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !