Kriminoloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest õpik rääkis ?
  • Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse ?
  • Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist ?
  • Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest ?
  • Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks ?
  • Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse ?
  • Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid ?
  • Kuskil on üldse vaba tahet ?
  • Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust ?
  • Kuidas RTT jõutakse ?
  • Kuidas märgid mõjutavad inimest ?
  • Kuidas indiviidid end ise märgistavad ?
  • Millise konkreetse teoga märk kinnistatakse ?
  • Miks otsida põhjuseid ühiskonna tasemel ?
  • Millest ta sõltub ?
  • Miks anoomia tekib muutuste ajal ?
  • Mis juhtuks, kui õnnestuks kuritegevus likvideerida ?
  • Kuidas latentseid kuritegusid uurida ?
  • Mis siis ühiskonnas toimuks ?
  • Mida situatsioonivahenditega püütakse saavutada ?
  • Kes peaks kinni maksma naabrivalve projekte ?
 
Säutsu twitteris
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT
Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine.
Kriminoloogia põhimõisted
Esituskeel – märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt.
Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas „ kuritegu “ põimub vähemalt kolm dimensiooni : materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole ), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav ). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis
Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused , hingeteadused)
Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele.
Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed.
Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega.
Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism
Normativistlik paradigma – juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted)  loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon.
Normativistliku kriminoloogia teene : kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel.
Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu  ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise. Tugev külg on eetiline suunitlus .
Positivistlik ( sotsioloogiline ) paradigma – 19 saj II pool – eelistab seaduspärasusi ja fakte. Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude.
Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal - ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid.
Need paradigmad täiustavad teineteist.
Kriminoloogiateadus Eestis
1920-1940 – episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof . Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat.
Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid , statistikat.
1920-1930 – uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi.
1960 – sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st)
1970 II pool – murrang sotsioloogilise lähenemisviisi kasuks, välja anti TÜ Toimetiste vihikut „Kriminoloogia- alaseid töid“.
  • Kuritegevusandmete võrdlemine ajas ja ruumis
    Muutusi registreeritud kuritegude arvus võivad põhjustada üks või mitu järgmistest asjaoludest:
    • tegelikud muutused kuritegevuses
    • muutused aktiivsuses
    • muutuesd seadusandluses, kuritegude registreerimise korras
    • muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada

    Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse.
  • Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs
    Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti.
  • Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus
    Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid .
    Millest õpik rääkis?
    Kuritegevuse teooriate eesmärgid:
  • aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks
  • võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks
    Teooriate rühmad:
  • bioloogilised
  • ühiskondlikud
  • hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid
  • indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud
    Emile Durkheim – üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu.
    Rober K Merton – ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse , suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid.
    Thorsten Sellin – kultuurikonflikti reooria – erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid , mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo.
    Sykes ja Matza – neutraliseerimine – näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale ja teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või see polegi kuritegu.
    Kuritegevuse seisund Eestis
    Andmetesse tuleb suhtuda kriitiliselt – kõiki ei registreerita (50:50; hirm ühiskonna vastukaja ees või ajakulu või lootusetus või abstraktne kannatanu).
    Kui võrrelda praegust ja nõukogudeaegset kuritegevust. Registreeritud kuritegevuses on umbes kaheksakordne vahe. Registratsioon on küll parem, aga osa kuriteoliikide puhul on kasvu siiski olnud. Kaks kiiret kasvuperioodi: 1989-1992 (ühiskondlikud muutused, kõigis postsotsialistlikes maades), 1997-2000 (suur vahe inimeste püstitatud eesmärkide ja tegeliku olukorra ja legaalsete vahendite vahel – Merton  börsikrahh, majanduslik langus). Kui võrrelda nõukogude ajaga , on vahe umbes kaheksakordne (nüüd on kergem toime panna vargust).
    1980 aastal registreeriti Eestis samuti kuritegevuse oluline kasv. Seda on seletatud ettevalmistustega olümpiamängude toimumiseks. Kui 1984 aastal oli sotsialistlik kord kõige madalamas seisus, siis oli samuti märgata mõningast kuritegevuse kasvu. 1985 - 1986 aastal toimunud kuritegevuse taseme langust on seletatud alkoholivastase võitlusega (nn. kuiv seadus), kuid samasse perioodi langeb, tänu alkoholi müügi piiramisele, toksikomaania tekkimine. Seega näeme, et vähemalt üks osa kuritegevusest on väga kiire dünaamikaga ja seetõttu tuleb seletusi otsida kiiresti muutunud sotsiaalsetest tingimustest. See ei välista siiski aga kuritegevuse suhteliselt stabiilsema osa võimalikku mõningast tingitust kurjategija isikuga seonduvatest faktoritest, sh. ka bioloogilistest faktoritest.
    NB! Paljud teod jäävad registreerimata (ei ole konkreetset kannatanut või ei viitsita). Suuti muudatusi kuritegude arvus võib põhjustada nt muudatus registreerimise süsteemis. Palju seksuaalkuritegusid jäi varem teatamata, sest kardeti negatiivset vastukaja ühiskonnast. Alates 2007 dekriminaliseeriti pisivargused.
    Kuritegude registreerimine vs avastamine:
    1989-1992 perioodil kuritegevus hüppeliselt kasvas, kuid avastamine vähenes (ressursipuudus, oskuste puudus). Siin tekkis oht, et kuritegevus hakkab väljuma kontrolli alt. Siiski 1992. aastal olukord paranes . Kohtusse laekumine on veel oluliselt väiksem.
    Protsentuaalselt on kunagi olnud nad kunagi 100% läheduses (nõukogude aeg; sõltub registratsioonist). Avastuse protsent langes kuni 1992. Praegu see kasvab.
    Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta:
    Juhib Harju maakond 492 inimesega, Ida-virumaa teisel kohal 329-ga. Edasi tulevad Tartu 319, Pärnu 314, Valga 295, Lääne 290, Rapla 264.
    Levinumad kuriteod 2005-2006:
    Vargus (u 26000 / 30 000), joobes juhtimine (u 4150 / 3500 ), kehaline väärkohtlemine (3700 / 3456), kelmus (1968 / 2127), avaliku korra raske rikkumine (1500).
    Kuritegevuse dünaamika võimalik seletamine erinevate kriminoloogiliste teooriatega
  • Kuritegevuse seletamine läbi isiku – seosed tunnuste ja tegude vahel  mikro -tase.
    Ajalooliselt on võimalik vaadelda mitmeid erinevaid lähenemisviise kuritegevusele , milledes on püütud seletada kuritegevust läbi kurjategija isiku. Selleks, et anda nendest süstemaatilisem ülevaade, püüame grupeerida neid vastavalt sellele, milliseid vastuseid nad pakuvad alljärgnevatele küsimustele:
    1. milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse ?
    2. kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist?
    3. mida kujutavad endast hälbed nendest normidest?
    4. mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks?
    5. kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse?
    6. millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks?
    7. millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid?
    Ajalooliselt on vaadeldavatest lähenemisviisidest kõige vanem kristlik-religioosne lähenemine.
  • Seletamine läbi ühiskonna kui terviku – seosed ühiskonda kui tervikut iseloomustavate andmete ja kuritegevuse vahel  makro-tase.
    Ajalooline kristlik religioosne mudel:
  • Inimene on patu kandja.
  • Normid on religioossed käsud.
  • Hälbe olemuseks on patt.
  • Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljastpoolt.
  • Hälvik on patune .
  • Inimene normaliseerub pattude lunastamisega läbi kannatuste.
  • Eesmärgiks on kahetsus ja hinge puhastamine.
    Sellist mudelit praegu keegi ükski kriminoloogiline teooria tõsimeeli välja ei paku, kuid samas ei tohi unustada, et see teooria oli Euroopas valitsev sajandeid . Kõige kujukamalt iseloomustab antud mudelit inkvisitsioon . Esimesed inkvisitsiooni ohvrid on teada 4. sajandist ja viimased 19. sajandist (Hispaanias).
    Vaba tahte mudel:
  • Inimene on vaba tahtega isik, kes püüab kogeda naudinguid ja vältida kannatusi.
  • Normid tulenevad ühiskondlikust lepingust.
  • Hälve on ühiskondliku lepingu rikkumine.
  • Rikkumine tuleneb inimese otsusest nautida teiste arvel.
  • Hälvikusse suhtutakse kui inimesse, kes oma eesmärkide nimel on otsustanud teiste õigusi rikkuda.
  • Inimene normaliseerub, kui tekitada neile kannatusi proportsioonis saadud naudingutega.
  • Eesmärgiks on süüdlases teiste huvidega arvestamise motiivi tugevdamine.
    Sellele teooriale tugineb avalik arvamus, et kuritegevust on võimalik vähendada ainult karistuse kandmisega.
    Naudingut saadakse 1 ühik, sellele peab vastama kannatus ( formaalne karistus , millele lisandub moraalne karistus). Kannatuste 1 ühik korrutatakse aga vahelejäämise tõenäosusega ja riskiprotsendiga ja karistuse lähedusega jne.
    Probleeme tekitab antud lähenemisviisi puhul küsimus, et mida mõista naudingu ja kannatuste proportsionaalsuse all. Esmapilgul tundub, et vahekord peaks olema 1:1, kuid sinna ette tuleb lisada veel kannatuste hulka suurendav koefitsient, mis on iga juhtumi puhul erinev st. 1:k*1. Koefitsient lisandub selle tõttu, et väga oluline osa kuritegusid ei satu üldse registratsiooni (meil umbes 50%). Registreeritud kuritegudest selgitab politsei välja umbes 1/3 ning seega umbes 17% kõigist kurjategijatest jõuab karistuseni. Koefitsient tekib kuna karistatakse oluliselt vähem kui on kuritegusid. Nii jõuame me esialgsest 1:1 proportsioonist üsna kaugele.
    Arvestada tuleks ka seda, et karistamine ei toimu kunagi vahetult kuriteo sooritamise järel. Ühiskonna reaktsioonid on hilinenud ning paljudel juhtudel ei reageerita üldse. Seetõttu võtab kurjategija potentsiaalset karistust arvesse märksa vähemtähtsana kui siis, kui karistus saabuks kohe vahetult kuriteo toimepanemise järel. Seetõttu tuleb lisada veel teinegi koefitsient, 1:k¹*k*1. See nõuaks aga juba karistuse muutumist vastuvõtmatult raskeks, mis pole objektiivsel ja ka subjektiivsel põhjustel võimalik.
    Siiski tuleb tunnistada, et vaba tahte mudel on kõige levinum. Suurele osale inimestele on omane mõtteviis, et kui kasutada võimalikult rasket karistust on võimalik kuritegevust oluliselt piirata.
    AGA:
    • Kas kuskil on üldse vaba tahet? – geneetiline, ainevahetuslik jne.
    • Teistega arvestamine (inimesed, oma järeltulijad) – oleme programmeeritud nii, et oskame tunda naudingut teistele meeldimisest .

    Valgustusfilosoofial põhinev mudel:
  • Inimene on vaba ja mõistlik – rõhk mõistlikkusel.
  • Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine.
  • Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine.
  • Hälbe põhjuseks on teabe puudumine – ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine.
  • Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse.
  • Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine.
  • Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine.
    Lähenemisviis pärineb valgustusajast, kuid oma mõju omab ta ka kaasajal (kuigi enam polda nii naiivsed). Selle sajandi 1960 - 1970 aastatel leidis antud teooria kõlapinda Nõukogude Liidus, kus leiti, et on vaja parandada õiguskasvatust, anda õigusteadmisi, et ära hoida õigusvastast käitumist. Ka kaasajal võib periooditi kohata mõttekäike, et kuritegevuse preventsiooniks on vaja parandada õigusalaste teadmiste levikut.
    See on ligilähedane ühiskondlikkule leppele. Praeguseks on see mudel suurema populaarsuse kaotanud. Seda on kontrollitud empiiriliste uuringutega ja tulemused näitasid, et tegelikkus selle mudeliga kokku ei läinud. Ginter kahtleb uuringute õigsuses.
    Moraalist lähtuv käitumise mudel:
  • Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri.
  • Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine.
  • Hälve on amoraalne akt st kurja tekitamine.
  • Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraalidefektid.
  • Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega.
  • Normaliseerimise vahenditeks oleks inimese kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine.
  • Eesmärgiks on moraalsele, heale orienteeritud inimese kujundamine.
    Kas sellised vahendid on kättesaadavad, et inimeste vaateid ja veendumusi muuta. See on lihtsam ilmselt alaealiste puhul. Samuti on see võimalik vaid väga väikse rühma peal – neid inimesi, kes suudavad teisi nii mõjutada, on vähe.
    See mudel on kõgie rohkem omaks võetud.
    Bioloogilis-psühholoogiline mudel:
  • Inimene on eelkõige bioloogiline, psüühikaga mudel.
  • Norm on füüsiliselt ja psüühiliselt normaalse isiku käitumine.
  • Hälve on füüsiliselt või psüühiliselt defektse isiku käitumine.
  • Hälbe põhjuseks on kas kaasasündinud või omandatud füüsiline või psüühiline defekt .
  • Hälvik on füüsiliselt või psüühiliselt defektne isik.
  • Normaliseerimise vahendina pakutakse psüühilist või somaatilist ravi või kahjutukstegemist.
  • Eesmärk on kahjutu või terve isik.
    Siin on märgata rõhutatult ratsionalistlik lähenemine.
    Kahjutu isiku mõiste sissetoomise põhjuseks on asjaolu, et kui kuriteo toimepanemise põhjus on kas füüsiline või psüühiline defekt, siis tuleb need defektid jagada ravitavateks ja ravimatuteks. Ravimatute defektide puhul ei saa eesmärgiks seada isiku tervenemist ning seetõttu tuleb välja pakkuda vahendeid, et teha isik kahjutuks . Kahjutuks tegemise vahendeid on välja pakutud bioloogilise lähenemisviisi poolt väga mitmesuguseid. Üks on surmanuhtlus, teine eluaegne vanglakaristus või kui on tegemist haigetega, siis kas kinnipidamine või vaimuhaigla. On pakutud välja veel mitmesuguseid teisi vahendeid - kirurgilist vahelesegamist (on kasutatud ajukirurgiat - lobotoomiat, kus lauba piirkonnast katkestatakse mõningad juhtteed ajupiirkondade vahel ja on saanud ka väga olulist efekti). Kirurgilise vahelesegamisega on kurjategijate puhul saavutatud aktiivsuse langus kuritegeliku käitumise osas, kuid tagajärjeks on ka muu käitumise aktiivsuse langus. Seetõttu ei ole see tõenäoliselt mitte kõige optimaalsem lahendus. USA-s kasutati seda küll 60-ndate eksperimentaalselt. On ka mitmeid vahepealseid teid, näiteks seksuaalkuritegude puhul. USA-s pakuti välja valikuvõimalus - kas lubada kastreerimist või minna kinnipidamiskohta ja siis vabatahtlikult süüdimõistetud valisid neile sobiva kahjutukstegemise viisi. Püstitub küsimus inimõigustest.
    California was the first U.S. state to provide a legislative mandate for chemical castration. The 1996 California law mandated the use of chemical castration as a precondition for parole in the case of repeat sexual offenders of all types . In 1997, three other states passed similar laws so that a total of four states currently permit chemical castration. Research has shown that Depo Provera does reliably reduce sexual desire in men although it has no impact on sexual desire in women and therefore cannot be used in the case of female sex offenders. Chemical castration greatly reduces recidivism rates of paraphiliacs from over 90% to approximately 2%. This means that a chemically castrated parolee need not be considered as any more of a threat to victim populations, including children , than the male population in general.
    Kui püüda anda bioloogilisele lähenemisviisile mingit üldist hinnangut , siis see lähenemisviis on olnud küllaltki kõikuva hinnangu osaline. See lähenemisviis sai laiema leviku möödunud 19. sajandi lõpus. Algul lükati bioloogilise lähenemisviisi esindajate vaated küllaltki kergelt ümber. Ning pikaks ajaks kadusid bioloogilised vaated tunnustatud kriminoloogilise uurimise teemade hulgast, kuid kui vaadata käesolevat sajandit, siis 80-ndate lõpus, 90-ndatel aastatel on bioloogiline koolkond küllaltki oluliselt oma positsioone taastanud. On kaks riiki, kus bioloogilisse koolkonda on suhtutud väga negatiivselt: NSVL -is, kus algul sai bioloogiline koolkond küllaltki tugeva aluse, tehti poliitiline otsus, et kuritegevus on kindlasti sotsiaalne nähtus ja kuritegevus on “paha kapitalismi” selge tunnus ning otsustati, et kuritegevuse puhul ei ole lubatud rääkida bioloogilistest põhjustest ning puhtadministratiivselt keelati kõik bioloogilised uuringud. USA-s jõuti bioloogilise koolkonna või bioloogiliste vaadete eitamiseni teist teed pidi - bioloogiline lähenemisviis kippus jõudma tahes-tahtmata järeldusele, et bioloogiliste erisuste üheks võimaluseks on rassilised erisused ja ka need seletavad erinevusi kuritegevuse tasemetes erinevates elanikkonna kihtides ning kuna USA-s on rassilised probleemid küllaltki delikaatne teema, siis tõmmati kriips peale igasugustele avalikele toetustele taolistele programmidele st. ei pakutud rahalisi võimalusi. Selline rahalistele võimalustele kriipsu "pealetõmbamine" tähendas täpselt sama, mis administratiivne keelamine endises NSVL-s. Bioloogilised uurimused kuritegevuse toimumise põhjustest kadusid pikaks ajaks rohkem tunnustatud ja levikut omavatest kriminoloogilistest töödest.
    Euroopas jäid bioloogilised ideed siiski püsima. Negatiivset suhtumist võis leida Saksamaal, sest Saksamaal oli oma raske probleem - fašism. Bioloogilise suuna rakendamine ja kasutamine kippus minema sellisesse suunda, kus ta sai pideva avaliku negatiivse hinnangu osaliseks .
    Euroopas jäid bioloogilise suunaga tegelema sellised maad nagu Prantsusmaa, Belgia, oluliselt Taani, aga kui vaadata praegust momenti , siis bioloogilise koolkonna vaadete tunnustamine on jõudnud tagasi Venemaale, kus on täiesti arvestatavaid bioloogilise koolkonna suunas tehtavaid uuringuid . Samuti publitseeritakse ja avaldatakse bioloogilise suuna töid USA-s juba täiesti arvestataval tasemel.
    Bioloogilised teooriad kriminoloogias
    2.1 Frenoloogia – F. J. Gall , C. Lombroso
    Üheks esimeseks bioloogilise lähenemisviisi süstematiseerimise katseks võib pidada sellist õpetust nagu frenoloogia. Frenoloogia on oma juurtega pärit 18 -19 sajandi vahetusest. Teooria põhineb arusaamal, et kuna käitumise juhtimise protsessid toimuvad ajus, siis käitumise iseärasused peaksid peegelduma aju iseärasustes ning see peaks kuidagi puht väliselt olema ajus kajastatud. Arvati, et kui aju on erinev, siis mõjutab ta kuidagi teda ümbritsevat pealuud . Hakati otsima seoseid inimese kolba kuju ja tema käitumise vahel.
    Frenoloogia töötas välja terve seisukohtade kompleksi, kus erinevatele koljupiirkondadele anti erinevaid kuriteoliike mõjutav tähendus. Ühte sellist frenoloogia õppevahendit võib näha ka TÜ Ajaloomuuseumis, kus on see kolp olemas koos pealkirjadega, mis piirkond missugust hälvet võiks tähendada.
    Aja jooksul on selgunud, et need seosed on ilmselt siiski märksa keerukamad. Praegugi nõustume seisukohaga, et meie käitumist reguleerib oluliselt peaaju, aga seda, mis seal peaajus toimub, seda on väga raske väliskuju järgi hinnata. Praegu hakatakse uuesti seda uurima .
    The destructiveness center, for example, which is located right behind the ear above Darwin's point, is pronounced in 17% of criminals . Other bumps, in the back of the head, turned out to be pronouncements of the Amygdala and Hippocampus, where tumors are associated with criminal behavior (as in the Texas sniper, Charles Whitman). The general rule is that any abnormality in the back of the head is bad, "back is bad".
    2.2. Cesare Lombroso.
    Cesare Lombroso (1836 - 1909) oli Itaalia vanglaarst ja kohtumeditsiini professor . 19. sajandi keskpaik ja lõpp oli empiirilise loodusteadusliku uurimise algusaeg ning Lombrosol tekkis huvi kurjategijaid empiiriliselt uurida, et välja selgitada, kas kurjategijad omavad midagi spetsiifiliselt erinevat, mis eristaks neid normaalsetest inimestest. Samast perioodist pärineb ka Darwini õpetus looduslikust valikust ja Lombroso mõttekäik liikus suunas, et kui vaadata loomariiki, siis võib seal näha sellist käitumist, mida me inimese puhul peame kuritegelikuks. Sellega vastanduti Beccaria ja Benthami klassikalistele teooriatele. Ta hakkas püüdlema selle poole, et leida, kas kurjategijatel on näha sarnasusi loomadega . Kui inimene "õigete” inimeste hulka ei kuulu (st. ei pea kinni normidest), siis äkki peaks seda olema ka väliselt näha. Ta leidis mitmesuguseid atavisme, kuid siiski ei olnud neid mitte kõigil kurjategijatel ning ta hakkas otsima muid väliseid füüsilisi tunnuseid, et seletada ära, mille poolest need teised on spetsiifilised ning panevad toime kuritegusid.
    Kui jälgida Lombroso vaadete arengut, siis pakkus ta alguses välja idee, et kõik kurjategijad peaksid olema kuskil loomariigi ja normaalse inimese vahepeal , kuid uurimise tagajärjel leidis ta, et kõigil kurjategijatel ei ole võimalik leia neid bioloogilisi tunnuseid.
    Tunnused, mida uuriti, olid nt kolbad. Ferri viitab Lombrosole: normaalsete kolpadega mehi oli kolm korda rohkem sõdurite hulgas kui kurjategijate hulgas. Nende meeste hulgas, kellel esines korraga mitu anomaaliat, oli kolm korda rohkem kurjategijaid kui sõdurite hulgas. Polnud ühtegi sõdurit, kellel oleks üle 5 anomaalia. See selgitab, et kurjategijate hulgas on suurem hulk kolpade anomaaliaid, kus juures 50-60% kurjategijatest on mõned anomaaliad , 1/3-l palju anomaaliaid ja 1/10 on selles aspektis normaalsed.
    Sellest tulenevalt hakkas ta siis hilisemal perioodil jagama kurjategijaid erinevatesse rühmadesse, kus siis ainult üks osa olid kaasasündinud kurjategijad.
    Kurjategijate tüübid:
  • sündinud kurjategija (born) – moraalne imbetsill ja epileptik. Seos kuritegevuse ja epilepsia vahel on seotud rohkem päritolu kui identiteediga. Epilepsia esindab perekonda, mille liigid on moraalne hullus ja kriminaalsus.
  • kirekurjategija (by passion ) – seotud hoogsuse ja raevukusega, altruismist kihutatud. Siin on enamasti naised, sellest 91% on tapmised.
  • hullunud kurjategija (insane) – kleptomaanid, nümfomaanid, joodikud , pederastia. Kuritegu on põhjustatud ajudefektist, mille tõttu ei osata head halvast eristada. Neid inimesi peeti tõeliselt hulludeks ja vastutusvõimetuteks.
  • aeg-ajalt kurjategija (occasional) – kõige laiem kategooria, seal on omakorda 4 tüüpi:
    • pseudokurjategija – enesekaitse (seadust ei riku, juhuslik olukorda sattumine )
    • kriminoloid – epileptoidid, kellel on nõrgem haigus ja kurjategijad on lihtsalt nõrgad isiksused, kes sooritavad kuritegusid olukorra tõttu
    • harjumuslikud kurjategijad – süstemaatiline rikkumine, tegevusala neile (vargus, pettus, süütamine, võltsimine, väljapressimine jne)
    • epileptoidsed kurjategijad – kannatavad epilepsia all.

    Lombroso vaatles väga palju erinevaid kuritegusid ja nende tekke põhjusi. Algselt tuli ta kriminoloogiasse meditsiini poole pealt ja pakkus välja bioloogilised seletused , aga mida enam ta kuritegevusega tegeles, seda rohkem hakkas ta omaks võtma, et kuritegevusel on kindlasti ka palju mitmeid muid, sh ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjuseid.
    Hoolimata tema paludest ekslikest seisukohtadest ei ole võimalik mitte näha Lombroso positiivset rolli kriminoloogia ajaloos. Ta oli üheks esimeseks praktikuks, kes süstemaatiliselt püüdis kurjategijaid empiiriliselt uurida. Lombroso jõudis selleni, et puhta abstraktse aruteluga ei ole võimalik jõuda mingite reaalsete tulemusteni, selleks et reaalset tulemust saada, on vaja teha empiirilisi uurimusi.
    Lombroso atavismid :
    • Nina on varastel lame, kõver; tapjatel kongus või nokataoline.
    • Pea suurus ja kuju
    • Näo assümeetria
    • Silmade defektid ja iseärasused
    • Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus
    • Ebaharilikud sõrnad
    • Jne

    Lombroso käsitles ka muid faktoreid:

    Ta kasutas algset valedetektorit.
    2.3. Enrico Ferri.
    Enrico Ferri ( 1856 -1929) – itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane
    Ferri faktorite teooria
    Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus , et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust? Kindlasti on vähemalt selles osas kuritegude toimepanemine seotud füüsilise faktoriga, et kas on valge või pime. Valges pannakse toime ühtesid kuritegusid, pimedas teisi. Samuti on temperatuuriga, samuti mõjutab kuritegude toimepanemist asjaolu, kas on väljas vihmane või paistab päike. Neid asjaolusid on uuritud ja on leitud objektiivseid seaduspärasusi. Ferri jaotas algul väga kindlalt kõik faktorid kolme rühma, aga siis mõistes, et nende füüsiliste faktorite suhtes preventsiooni vahendeid ei leidu, ta ei hakanud hiljem neid füüsilisi faktoreid enam eraldi välja tooma .
    • Antropoloogilised faktorid (indiviidi iseloomustavad faktorid)
    Antropoloogilised faktorid kujutavad endast kuritegevuse bioloogilist determineeringut. Selle suuna juures tõi Ferri välja järgmise uue mõistete paari: isiku ühiskonnaohtlik seisund ja sotsiaalse kaitse vahendid. Kui tavaliselt klassikaline kriminaalõiguse koolkond vaatleb paaris mõisteid - kuritegu ja karistus, siis Ferri pakkus, et nende mõistete asemel oleks hoopis ratsionaalsem rääkida isiku ühiskonnaohtlikust seisundist ja sotsiaalse kaitse vahenditest. Ferri leidis, et meile ei peaks huvi pakkuma mitte see, et kas oli nüüd tegemist kuriteoga, vaid see, et kas antud isik on ühiskonnale ohtlik st., kas ta võib käituda nii, et tekitab ühiskonnale mingeid kahjulikke tagajärgi või mitte. Samas ei saa sellistel juhtudel rääkida enam karistusest kuna karistamine ei ole loogiline vahend ohule reageerimiseks.
    Probleeme tekib sellega, et kuidas otsustada selle üle, kas on tegemist isiku ühiskonnaohtliku seisundiga või mitte, st. kuna inimene on ohtlik ja mille järgi me seda otsustame. Üks võimalus on otsustada ainult tema kuritegeliku käitumise järgi, kas isik on ühiskonnaohtlik või mitte ning sõltuvalt sellest, kas ta on kuriteo toime pannud ja millise kuriteo ta toime pani, hinnata tema potentsiaali tulevikus kuritegu toime panna.
    Teine tee oleks arvestada isiku ühiskonnaohtlikku seisundit juba enne kuriteo toimepanekut. Sellise seisundi tuvastamine on kindlasti keeruline. Siin tuleks mõelda, kas oleme nõus mingisugusel etapil, kui isiku ühiskonnaohtliku seisundi tuvastamise tõenäosus on juba kõrgem kui praegu mõnede uuringute puhul saavutatud umbes 70%, antud isiku suhtes midagi ette võtma.
    Kas me oleme valmis üleüldse rakendama mingitel tingimustel mingeid vahendeid tõenäosuslike andmete alusel? Kui me vaatame oma kohtusüsteemi, kas meil seal on 100%-line garantii? Ei ole, pole võimalik leida sellist kohtusüsteemi, kus oleks 100%-line garantii - kõik kohtusüsteemid teevad vigu. Tõepoolest standardviga on see, et süüdiolev isik mõistetakse õigeks - see on sagedane viga, aga esineb kahjuks mitte nii väga harva ka seda, et süüdi mitteolev isik mõistetakse süüdi. Kohtute puhul me talume seda st. me lubame kohtutel isikuid karistada , kuigi me teame seda, et kohtud karistavad ka süütuid inimesi - isikuid, kes ei ole süüdi.
    See, milliseid sotsiaalse kaitse vahendeid, peetakse aktsepteeritavateks sõltub oluliselt isiku ühiskonnaohtliku seisundi tuvastamise viisist. Juhul kui see tuvastatakse kuriteo toimepanemise järel, siis peetakse aktsepteeritavaks rangemaid vahendeid k.a. tähtajatut (kuni paranemiseni) vabadusekaotust. Juhul kui ühiskonnaohtlik seisund tuvastatakse enne kuriteo toimepanemist, siis pakutavad vahendid on oluliselt leebemad .
    Kaasaegses kriminaalõiguses on oluliselt tunda sotsiaalse kaitse vahendite kontseptsiooni pooldajate mõju. Näiteks: tingimisi enne tähtaega vabastamine jne.
    • Sotsiaalsed faktorid
    Ferri pööras suurt tähelepanu ka sotsiaalsetele teguritele. Tähistamaks vahendeid, mida on võimalik kasutada vältimaks sotsiaalsete faktorite negatiivset mõju, pakkus Ferri välja uue mõiste - karistuse ekvivalendid.
    The elimination of the causes of crime , 113 –
    Economic remedies for crime, 114 –
    Drink and crime, 116 –
    Drunkenness an effect of bad social conditions, 120 –
    Taxation of drink, 120 –
    Laws against drink, 121 –
    Social amelioration a substitute for penal law, 121 –
    Social legislation and crime, 122 –
    Political amelioration as a preventive of crime, 124 –
    Decentralisation a preventive, 126 –
    Legal and administrative preventives, 128 –
    Prisoners ' Aid Societies, 130 –
    Education and crime, 130 –
    Popular entertainments and crime, 131 –
    Physical education as a remedy for crime
    Karistuse ekvivalente (suunatud ühiskonnale, mitte indiviidile ja nende eesmärk on saavutada sama mis läbi karistuse) grupeeris Ferri ühiskondliku tegevuse sfääride kaupa:
    1. ühiskonna majandusliku korralduse sfäär - kaubanduse vabaduse tagamine, emigreerumise vabaduse tagamine, tulumaks (et toetada riigi sotsiaalprogramme), tollimaksude vähendamne, alkoholiaktsiis jne;
    2. ühiskonna poliitilise korralduse sfäär - mõttevabadus, rahva huvide arvestamine, esindusorganite funktsioneerimine , vabad valimised;
    3. teadus sfääris - kurjategijate tabamise ja kuritegude avastamise vahendite arenemine, vara kaitse arenemine, raamatupidamise areng;
    4. tsiviil- ja haldussuhete sfäär;
    5. religiooni sfäär - kiriku õiguste vähendamine, vaimulikele abiellumise õiguse andmine;
    6. perekonnasuhete sfäär - lahutuste lubamine, prostitutsiooni reguleerimine;
    7. kasvatuse sfäär - õpetajate olukorra parandamine, mängupõrgute keelamine.
    Seda mudelit on nii palju kuritarvitatud, seega on sel väga halb maine juures (selle võtsid omaks natsid ja NL – isiku ühiskonnaohtlikkuse tuvastamine ENNE esimest kuritegu). Siiski kasutatakse neid praegu – nt psüühiline sundravi, tingimisi karistamine, vahi alla võtmise puhul (põgenemise tõenäosus jne), kainestusmajja paigutamist, ennetähtaegsel vanglast vabastamisel.
    2.4. Kromosoomanomaaliate uuringud (XYY)
    Henry Goddard (USA psühholoog; IQ test inglise keelde; tugev päriliku mõju tunnistaja) - sugupuu uuringud (Kallikaki sugupuud ). Nendele ei tasu väga palju rõhku panna. Nad on sageli lihtsalt huvitavad kõrvalt vaadata.
    Kuritegeliku käitumise aspektist on kõige rohkem uuritud sugukromosoomianomaaliaid. Meestel on sellise anomaalia korral üks y- kromosoom lisaks (tavaliselt naine xx, mees xy, taolise anomaaliaga mehel xyy). Normikuulekate hulgas on taolise anomaalia esinemissagedus ca 0,2%, kurjategijate hulgas ca 2%.
    Spetsiifilist genotüüpi puudutav. Kas kurjategijate genotüüp erineb mingit moodi mitte kurjategijate omast? Me tahame saavutada seda, et inimesed ei kardaks geeniuuringus osaleda. KA on sellised, kus uuritakse kui palju kromosoome üldse on jne. Tavaliselt on meil 23 kromosoomi paari.
    2.5. Kaksikute uuringud.
    Nende uuringute puhul võrreldakse ühemunarakukaksikuid - monosügootsed kaksikud (MZ) ja erimunarakkude kaksikuid - disügootsed (DZ). Uuringu sisuks on see, et uuritakse kaksikutepaare ja püütakse leida, kas paarid käituvad ühtemoodi. MZ kaksikute puhul langeb käitumine kokku 60%, DZ kaksikute puhul 30 %. Kokkulangeva käitumise protsent on erinevatel uuringutel olnud erinev. Eeldatakse, et kaksikute paari liikmed elavad omavahel võrreldes võrdsetes sotsiaalsetes tingimustes. Ja seega sotsiaalsete faktorite mõjust põhjustatud käitumise kokkulangevus peaks nii MZ kui DZ kaksikutel olema samasugune . Bioloogiline sarnasus on aga MZ ja DZ kaksikutepaaridel erinev - MZ kaksikud on geneetiliselt praktiliselt identsed, DZ kaksikud erinevad geneetiliselt teineteisest sama palju kui tavalised vennad. Bioloogilise koolkonna vaadete toetajad teevad siit järelduse, et kui sotsiaalsed tingimused ei saa käitumise kokkulangemise sageduse erinevust MZ ja DZ kaksikute paaride vahel seletada, siis tuleb uskuda , et DZ kaksikute vähem kokkulangev käitumine peab olema seletatav sellega, et nad on bioloogiliselt erinevamad. Bioloogiliste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kriminoloogia konspekt #1 Kriminoloogia konspekt #2 Kriminoloogia konspekt #3 Kriminoloogia konspekt #4 Kriminoloogia konspekt #5 Kriminoloogia konspekt #6 Kriminoloogia konspekt #7 Kriminoloogia konspekt #8 Kriminoloogia konspekt #9 Kriminoloogia konspekt #10 Kriminoloogia konspekt #11 Kriminoloogia konspekt #12 Kriminoloogia konspekt #13 Kriminoloogia konspekt #14 Kriminoloogia konspekt #15 Kriminoloogia konspekt #16 Kriminoloogia konspekt #17 Kriminoloogia konspekt #18 Kriminoloogia konspekt #19 Kriminoloogia konspekt #20 Kriminoloogia konspekt #21 Kriminoloogia konspekt #22 Kriminoloogia konspekt #23 Kriminoloogia konspekt #24 Kriminoloogia konspekt #25 Kriminoloogia konspekt #26 Kriminoloogia konspekt #27 Kriminoloogia konspekt #28 Kriminoloogia konspekt #29 Kriminoloogia konspekt #30 Kriminoloogia konspekt #31 Kriminoloogia konspekt #32 Kriminoloogia konspekt #33 Kriminoloogia konspekt #34 Kriminoloogia konspekt #35 Kriminoloogia konspekt #36 Kriminoloogia konspekt #37 Kriminoloogia konspekt #38 Kriminoloogia konspekt #39 Kriminoloogia konspekt #40 Kriminoloogia konspekt #41 Kriminoloogia konspekt #42 Kriminoloogia konspekt #43 Kriminoloogia konspekt #44 Kriminoloogia konspekt #45 Kriminoloogia konspekt #46 Kriminoloogia konspekt #47 Kriminoloogia konspekt #48 Kriminoloogia konspekt #49 Kriminoloogia konspekt #50 Kriminoloogia konspekt #51 Kriminoloogia konspekt #52 Kriminoloogia konspekt #53 Kriminoloogia konspekt #54 Kriminoloogia konspekt #55 Kriminoloogia konspekt #56 Kriminoloogia konspekt #57 Kriminoloogia konspekt #58 Kriminoloogia konspekt #59 Kriminoloogia konspekt #60 Kriminoloogia konspekt #61 Kriminoloogia konspekt #62 Kriminoloogia konspekt #63 Kriminoloogia konspekt #64 Kriminoloogia konspekt #65 Kriminoloogia konspekt #66
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 66 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor onuzim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    esituskeel, uurimisobjekt, sotsiaalteadusena, normativistlik paradigma, kriminaal, emile durkheim, kuritegevuse likvideerimiseks, arengu eeltingimus, thorsten sellin, registratsioon, kohtusse laekumine, protsentuaalselt, ühiskonna reaktsioonid, bioloogilis, kirurgilise vahelesegamisega, impact, lähenemisviis, nsvl, 1 frenoloogia, frenoloogia, kurjategijate hulgas, kuritegu, füüsikalised faktorid, garantii, tõepoolest standardviga, kaasaegses kriminaalõiguses, teadus sfääris, uuringu sisuks, bioloogiline sarnasus, kaksikute uuringut, lapsendaja, erinevad uuringud, palju uuringuid, keskmistel kurjategijatel, bioloogiliste vanematega, keskmised tulemused, uurijad, peamine esindaja, eelnevatel kontaktidel, antud teooriat, esindajatest, kultuurikonfliktid, psühhiaatrid, psühholoogilist konflikti, kultuurikonfliktiteooriaid, 1968 indiaanlane, kuritegevus, elastsus, väiline asjuolu, hukkamõistjate hukkamõsitmine, kuivõrd põhjendatud, sihtmärk, esindajaks, subkultuuri teooria, uuringutel, kahtluseta, käitumise tõenäosus, üsna tõenäoliselt, siiamaani, antud teooria, oleks järk, kuritegevus, progressiks, kuritegevus, kuritegevus, antud tees, positiivseks, normikuulekad, erisused, ritualism, mõttes kontvõõrad, takistuseks, nõudmised isikule, ebajärjekindluse tagajärjeks, majanduse seisukohalt, ühiskonnaajaloo, innovatsioon, latentne kuritegevus, registreeritud kuritegevuses, kuriteo toime, latentsus, nt maksukuriteod, nt pisivargused, nt seksuaalkuriteod, huvitavaid hüppeid, enamusaldusväärsed, paranenud, küsitletakse elanikkonda, nt kopliliinidel, kindlustusfirmad, sotsiaalsed ennetusmeetmed, olustikulised ennetusmeetmed, tapjatest, esmane, kolmandane, negatiivne üldpreventsioon, positiivne üldpreventsioon, eripreventsiooni toimemehhanismid, ümberkasvatamise suund, eluaegne vangistus, preventsioonivahendid, haridussüsteem, noorsoopoliitika, juurdepääsukontroll, vahendite üle, kaamerad turvaruumis, ühiskondlik järelevalve, vara märgistamine, liigi kaupa, preventsioon, kogukonnakeskne ennetustöö, alaealiste suhtes, kuritegude hulgas, kelmused, narkokuritegevus, narkokuritegude toimepanejad, valgekrae kuritegevus, korruptsioon, enamusel, suur osakaal, kinnipeetavate arv, aastal 22, pooled süüdimõistetud, enamus vabadusekaotus, lastekaitseseadus, ennetus, skandinaavias, sotsiaalsed ennetusmeetodid, seaduseandja, teiseks alternatiiviks, rehabilitatsioon, ametkondade töötajatele, kriminaal

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    25
    doc
    Kriminoloogia loeng
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    22
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    28
    doc
    Kultuuriteooria loengu konspekt
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    56
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !