samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid: * Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto, film või muu teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla. * Sõltuvalt sellest, kas tõend kujunes kuriteo asjaolude vahetu või vahendatud peegelduse tulemina: algsed ja tuletatud tõendid.
mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi. 7. Tõendid, nende liigid Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Isikulised (ütlused) ja esemelised(asitõendid,dokumendid,protokollid, foto,film või muu teabevahetus) tõendid.
- Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
otsuse. 6. Tõendite vaba hindamise põhimõte kriminaalmenetluses lk. 229-231 Tõendite kontrollimine kujutab endast tõendite kvaliteedi selgitamist ehk teisisõnu selle selgitamist, kas a) asitõendit saab lugeda antud kriminaalasja juurde kuuluvaks (tõendi kuulubuse selgitamine) ja b) tõendit saab lugeda lubatavaks (tõendi lubatavuse selgitamine). Tõendi kuuluvuse kontrollimisel selgitatakse, milline on antud tõendi seos uuritavas kiminaalasjas tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51
- Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei
5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või mitmetähenduslikkus (Rorschach, TAT), joonistustestid (puu, inimene), lõpetamata lausete testid. 7. Spontaanse tegevuse produktide analüüs (joonistused, kirjad). Isiksuse individuaal-psühholoogiliste eripärade ekspertiis hindamaks nende mõju kuriteo toimepanemisele Iga psühholoogiaekspertiisi obligatoorseks ülesandeks on uuritava isiksuse psühholoogiline analüüs sõltumata eksperdile konkreetselt vastamiseks esitatud küsimustest. Sel juhul oleks selline analüüs sissejuhatavaks osaks enne konkreetsetele küsimustele vastamist, sest ei ole võimalik tunda ammendavalt isiksuse üksikut külge, ühe omaduse avaldumist, kui ei tunta isiksust tervikuna (afekt, arengupeetus, abitusseisund jne.)
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo
mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks (näiteks varas püüdis lahti murda korteriust varguse toimepanemiseks, kuid loobus ja jättis teo lõpule viimata). Tegemist on lõpetatud süüteokatsega, kui isik tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid tagajärg ei saabunud (näiteks isik tulistab tapmise eesmärgil teist isikut, kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi).
seoses iga asjaolu mida ei saaks mõttes eemaldada ilma et tagajärg ära langeks. Kõik asjaolud on võrdsed.Selle reegli kasutamisel tuleb korraldada mõtteline eksperiment milles teatud asjaolu eemaldatakse ja uuritakse kas tagajärg oleks jäänud saabumata. (A otsustas O kohvisse segatud mürgiga tappa,aga enne kui mürk mõjuma hakkab laseb B O maha.Rakendame seda reeglit: siin võib jõuda järeldusele et B käitumine ei ole O surmaga põhjuslikus seoses,kuna lasu mõttes eemaldamisega oleks O ikkagi mürgi tõttu surnud.Selline tulemus on vale ja vastuvõetamatu,sest kui B käitumine ei ole O surmaga põhjuslikus seoses siis ei ole seda ka A käitumine ,sest A mürgi tõttu O ei surnud.)Vältimaks sellist ilmselget tulemust täiendati conditio reeglit täiendavate raksndus reeglitega mille järgi ei tohi teatud asjaolu mõttes kõrvaldamisel juurde mõelda teist. Õigeks rakendamiseks tuleb silmas pidada konkreetset mitte abstraktset tagajärge
selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). 7 Page 8 of 24 TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. kohtuistungil. (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, (3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks: sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on - menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus kohtuistungil.
(hindajapõhine) Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat. Segajad on halvasti valitud. Isik, kes äratundmiseks esitamise rida esitleb teab, milline on kahtlusalune. (süsteemipõhine) 10. Kuidas relva olemasolu mõjutab isiku äratundmist? Stress tase? Enesekindlus? Äratundmise kiirus? Relva olemasolu tunnistajad tunnevad kuriteo toimepanija ära vähem täpselt, kui toimepanijal oli relv. Juhib pealtnägija tähelepanu kuriteo toimepanija käes olevale relvale, mistõttu pööratakse vähem tähelepanu teistele detailidele, viies hiljem neid meenutades mäluhäireteni. Stressitase mõjutab isiku äratundmist negatiivselt Enesekindlus kui tunnistaja on enesekindel, võib see näidata tema isiku ära tundmise ebatäpsust. 11. Milline on laste ja täiskasvanute erinevus äratundmisel?
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses toimib tagasi
Argumendis on alus (üks või mitu eeldust) ning tees ehk järeldusotsus ning järeldusseos. Argumendis on alati olemas järeldus - PÕHITUNNUS. Järeldustega täidetakse kaemuslikkuse (tunnetatu) lünklikkust. Teatud argumentides ei kasutata sõnu. Näiteks jõuga ähvardamine on ka argumenteerimine. Röövel ähvardab püssiga ohvrit ja ütleb „anna raha siia”. Relva ähvarduse juures on vaikivad otsustused: ohver teab, mida relv võib talle teha. Riik ähvardab kõiki kurjategijaid sellega, et ähvardab neid vanglaga. Kogu kord ühiskonnas toetub jõuga ähvardamisele. Sõltuvalt kontekstis on need lubatud (nt rahuvalvajad, politsei), teistel juhtudel mitte. 2. Kirjeldage argumendi struktuuri ja otstarvet. Mille poolest argument erineb väitest, kirjeldusest ja seletusest? Argumendi struktuur on argumendi loogiline vorm. Loogiline vorm on argumendi nö sisemine, retooriline kuju selle välimine vorm.
Tegemist on suvalise teokirjeldusega materiaalse deliktiga – tegu ei pea seisnema üksnes füüsilise mõjutamisega (löömine, terariistaga või tulirelvaga haavamine) vaid võib esineda ka keemilise, bioloogilise mõjutamisega (mürgitamine, nakkust kandvate bakterite edasiandmine). Raske kehavigastuse tekitamine on üldjuhul tegevusega, kuid võib olla toime pandud tegevusetusega. Kehavigastuse iseloomu kindlaksmääramiseks on kohustuslik määrata ekspertiis. Oht elule- sõltub tervisekahjustuse iseloomust selle kannatanule tekitamise hetkel ega sõltu sellest, milline on kannatanu hilisem seisund, s.t et ta võib olla ka täielikult paranenud. Oluline on see, et tervisekahjustus ohustab kannatanu elu selle tekitamise ajal või selle järel. Raske kehaline haigus – organismi elutegevuse häire, millega kaasnev elundite ja kudede kahjustus väliskeskkonnast või organismist tuleneva teguri toimel. Eelnevalt tuleb
MENETLUSTOIMING Tsiviikohtumenetluses on hagi tagamine menetlustoiming. TÕENDAMINE JA TÕENDATUS Tõendeid ja tõendamist käsitleb TsMS 5 osa. Tõendamise kohustuse osas on seadustik küllaltki selge: vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma nõudes või vastuväidetes. Näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 seletuses määrtleb kohus selgelt hagi aluseks olevat faktilist asjaolu ja kui sama fakti või tõendi alusel on juba varem jõustunud kohtuotsus, siis uues menetluses sama tõendit mida kasutati varasemas menetluses ja millele on lisatud uusi faktilisi asjaolusid , ei ole enam aluseks uuele menetlusele (Lisa 1). TÕEND Tõendi mõiste annab TsMS §229lg 1 . -14- TSIVIILKOHTUMENETLUS ÜTLUS TsMS § 251 tunneb tõendi liigina tunnistaja ütlust, mis on suulised, võivad olla otsesed või kaudsed, nii esmased kui tuletatud
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki
1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik. Noorte kuritegevuse põhjused jagas Madissoon kahte liiki: seesmised (alge) ja valise (miljöö) ning nende kombinatsioonid. Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis, et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud. Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, varg
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloo
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetl
Kolmandaks kriminaalse viktimoloogia funktsiooniks tuleb lugeda teoreetilis-harivat, millel on oluline osa juristide, praktiliste töötajate ettevalmistamisel. Kahjuks tuleb konstateerida, et vaatamata suure empiirilise baasi kogumisele kriminaalse viktimoloogia valdkonnas ja suurele huvile selle vastu, on uurimistööde tulemused nii kriminaalse viktimoloogia enda raames kui ka teaduste liitekohtades (kriminaalõiguse, kriminaalprotsessi, kriminalistika, kohtupsühholoogiaja meditsiini, tsiviilõiguse, kriminaaltäiteõiguse ja loomulikult kriminoloogia ala) teada ainult kitsale spetsialistide ringile. See peegeldub negatiivselt õppeprotsessil, sest paljusid teadmisi tulevased juristid ei saanud ja tulemusena on nende kutsenäitajad madalad. Samal ajal on viktimoloogiliste teadmiste jõud selles, et need suunavad praktikat kasutamata reservidele, mis peituvad profülaktilises töös potentsiaalsete kuriteoohvritega.18 1.2
Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt) Teatud puhkudel tuleb vaadata, kas meil tagajärje delikt on jäänud katsestaadiumisse. Kahjustus, ohudelikt Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon
eraldi kohtumäärusega. Kohtukulude jaotuse põhimõtetega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus. Menetluskulude jaotamisel kehtib „kaotaja maksab“ põhimõte. Kohtukulude jäävad hagimenetluse kaotanud poole kanda ning hagita menetluses kannab kohtukulud isik, kelle huvides hagita menetlus algatati. 12. tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend, vaatlus, eksperdi arvamus Tõendite liigitus Allika järgi: isikulised – tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised – asitõend; Vormi järgi: suulised – tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid;
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigus
vaja minevat pädevust ega aega. Rääkimata täna prokuröridel lasuvast niigi suurest töökoormusest, mis muudab küsitavaks kogutavate andmete piisavuse ja kvaliteedi, on küsitav ka asjaolu, kas prokurör on pädev selliseid oma olemuselt sotsiaalseid andmeid analüüsima, et teha nendest järeldus isiku ohtlikkuse kohta. Autori arvates tuleks nimetatud andmetest professionaalsema hinnangu saamiseks läbi viia sotsiaalne ekspertiis või sotsiaalanalüüs. Viimast rakendatakse ka Norras forvaring´i kohaldamisel.31 Küsimusi tekitab ka kriminaalmenetluse seadustiku säte, mis näeb ette karistusjärgse kinnipidamise otsustamise koos süüdimõistva kohtuotsusega. Seadusandjad on toonud sellise regulatsiooni põhjuseks PS § 2032, mille kohaselt võib vabaduse võtta vaid süüdimõistva kohtuotsuse või aresti täitmiseks.33 See aga ei välista karistusjärgse kinnipidamise
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära
arvestav 10 … koguda kõik asjas tähtsust omavad tõendid HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb:
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
§ 6. Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. - Uurimispõhimõte on omane nii haldusmenetlusele kui ka halduskohtumenetlusele (räägime hiljem ka loengus).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
