Kriminalistika loengumaterjal (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
                                             
KRIMINALISTIKA          
 
Kirjandus:
  • Thorwald, Jürgen „Sada aastat kriminalistikat” Tallinn: Eesti Raamat, 1981
     
     
    I   Kriminalistika mõiste
  • Kriminalistika mõiste
    Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. 
    Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin , mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist
    Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 
  • Kriminalistika süsteem
    Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. 
    Üldosa:
    • kriminalistika kui teaduse kujunemine
    • kriminalistikas rakendatavad meetodid
    • identifitseerimine ( samastamine )
    • versioonide püstitamine
    • kriminaalregistratsiooni põhimõtted

     
    Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse kooskõlas Kriminaalmenetlusseadustikuga teaduslikult põhjendatud üldist laadi soovitusi ja nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. 
    Eriosa hõlmab menetlustehnikat (= kriminaaltehnika ), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat. 
    Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi. (KrMS §62 – Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis ; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). 
    Menetlustaktika on eriosa teine alamsüsteem, mis käsitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nõudeid. Menetlustaktika tugineb KrMS-le. Menetlustaktika soovitusi ja nõudeid on rakendatud sõltumata kuriteo liigist, ehk menetlustehnika leiab oma rakendusala menetlustaktikas. 
    Menetlusmetoodika on kolmas alamsüsteem. Selles kriminalistika valdkonnas esitletakse metoodilisi soovitusi ja nõudeid eriliiki kuritegude kohtueelseks menetluseks eesmärgiga kindlustada selle iga üksus. 
    Võte – sihipärane ja põhjendatud toiming 
    Meetod – võtete plaanikindel kasutusviis  
    Kriminalistika eriosa kolm valdkonda (alamsüsteemi) põimivad üldosale toetudes omavahel ja on üksteisega tihedalt seotud. Nende õiguslikuks aluseks on KrMS sätted. 
     
    II   Kriminalistika vahendite (menetlustehnika) kasutamise protsessuaalne kord. Põhimõtted.
  • Menetlustehnika kasutamine
    Kriminaalprotsessis rakendatakse tehnikavahendeid, võtteid ja metoodikat järgmistel asjaoludel:
      • kuriteosündmuse kohta esitatud avalduse või teate kontrollimisel
      • üksikute uurimistoimingute teostamisel
      • ekspertiiside tegemisel

     
    Kuriteosündmuse kohta esitatud teate kontrollimisel võib teostada sündmuskoha vaatlust enne kriminaalasja algatamist. Tehnikat kasutab nendel juhtudel juurdlust teostav isik – uurija või prokurör. Spetsialisti, see on kriminalisti või kohtuliku eksperdi osavõttu otseselt ette ei nähta, kuid ei ole ka keelatud. 
    Üksikute uurimistoimingute teostamisel kasutab menetlustehnikat eelkõige uurija ise. Seaduses on sätestatud, et vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Süüdistatava, kannatanu või tunnistaja ülekuulamisel võib uurija ülekuulamist helisalvestada teavitades sellest enne ülekuulamist ülekuulatavat. On kohustuslik fotografeerida äratundmiseks esitatavaid isikuid. 
    Ekspertiiside tegemise korral on nimetatud tehnika kasutajaks ekspert. Ekspertiisi tegemisel rakendatakse menetlustehnikat vajaliku info kogumisel, selle analüüsimisel, fikseerimisel ning uurimistulemuste näitlikustamisel. 
    Kriminaaltehnika rakendamisel saadud andmed on kohtulikud tõendid.
    Selleks on vaja, et:
    • objekt oleks õigesti vormistatud ning eseme/dokumendi äravõtmisel oleks kindlustatud selle puutumatus ja esialgsel kujul säilimine.
    • tehnika kasutamine toimuks kooskõlas KrMS-iga
    • tehnika rakendamise käik ja tulemused oleksid KrMS-is ettenähtud korras vormistatud

     
  • Kohtulik tõend
    Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis on tunnistatud tõenditeks või üldtuntuks (KrMS §60 - Tõendatus ja üldtuntus: 1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.; 2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus , et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad; 3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest). Mitmesuguse tõendusteabe kohtueelses uurimises ongi kriminalistika põhiülesanne. 
    Kohtulik tõend on:
    • kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ütlused
    • eksperdi arvamus
    • eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel
    • asitõend
    • uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustegevuse protokollid

     
    Asitõend, olles ese, on kvalitatiivselt ja ruumiliselt piiritletud ning meeleliselt tajutav objekt. Asitõendiks on esemed, mis olid kas kuriteo toimepanemise vahendid või säilitasid endal kuriteo jälgi. Asitõenditeks on ka kõik teised esemed, mis võivad olla vahendiks kuritegude avastamisel või kurjategijate paljastamisel, kuid ka süüdistuse ümberlükkamisel või süü pehmendamisel. 
  • Tõendite kogumise üldtingimused (KrMS §64)
    (KrMS § 64 - Tõendite kogumise üldtingimused: 1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades; 2) Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost; 3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.; 4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad kaasata tõendite kogumisele erapooletu spetsialisti, keda võidakse üle kuulata tunnistajana; 5) Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada. 6) Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused on loetletud seadustiku §-des 110–112. 
    Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumisel osaleja au ega väärikust, ei ohusta tema tervist ega elu, ega tekita põhjendamatut kahju. 
    Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Mäluvõime peaks olema MÕTLEMISVÕIME (psühhotroopsed ained) 
  • Tõendite hindamine
    Kohus hindab kõiki tõendeid võrdselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS §61 - Tõendite hindamine: 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.; 2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt). Vaatamata sellele (isikuvastaste kuritegude korral) kohtuotsuse formuleerimisel võetakse aluseks kohtuarstlik ekspertiisiakt surma põhjuse või tervise kahjustuse olemuse või saamise viisi kohta. 
  • Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel
    Uurija ja ka spetsialist rakendab menetlustehnikat ainult tõendusliku informatsiooni kogumisel ning selle säilitamisel esialgsel kujul. Neil ei ole õigus kasutada selliseid võtteid ja meetodeid , mis muudavad äravõetud eseme või dokumendi kuju. Samuti ei tohi rakendada meetodeid, mis teevad võimatuks teiste võtete ja vahendite kasutamist (luminool – muudab nähtavaks vereplekid; samas rikub verd – ei tohi kasutada, kui kogus on väike). 
  • Spetsialist ja ekspert
    Eriteadmistega isik võib olla kaasatud õiguslike probleemide lahendamisse kahel erineval viisil. Käesoleval ajal võib erinevatel situatsioonidel ühe ja sama kriminaalasja raamides üks ja sama isik toimida kord spetsialistina, kord eksperdina. Protsessuaalses mõttes on nende staatused erinevad, kuna eriteaduste rakenduseesmärgid on spetsialistil ja eksperdil täiesti erinevad. 
    Eksperdi ülesanne on teha oma eriteadmiste alusel uute kohtulike tõenditena kasutatavaid järeldusi. Ta on uue kohtuliku tõendi isikuline allikas.  
    Spetsialist: uurijal on õigus kutsuda uurimistoimingutes osa võtma spetsialisti, kes on uurimistoimingute teostamisel uurija abiline ning täidab tema poolt antud ülesandeid. Uurimistoimingute ajal kriminalist aitab koguda asitõendeid (nt avastab sõrmejälgi), võtab võrdlusmaterjale (nt sõrmejäljed kahtlusaluselt), kuid ei anna neile hinnanguid. 
    Kohtueksperdi tööd reguleerivad kaks õigusakti:
    • Kriminaalmenetluse seadustik (vastu võetud 2003, jõustus 01.07.2004)
    • Kohtuekspertiisi seadus (vastu võetud 2001, jõustus 01.01.2002)

     
    Mõlemad aktid rõhutavad, et ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi
    Spetsialisti arvamust ja ekspertarvamust eristab vormilisest küljest see, et ekspert annab kohtuekspertiisiakti juurde alati allkirja, et teda on hoiatatud KarS §321 alusel teadvalt valearvamuse andmise eest. (KarS §321 – Vale eksperdiarvamus ja valetõlge: 1) Eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest või tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;  2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega). 
     
    III   Teadusliku kriminalistika algus
    Kriminalistika tekkes ja arengus on määravaks olnud kohtumõistmise abiteaduse ehk kohtumeditsiini areng ning kriminaalpolitsei tekkimine. Alguse sai see 18.sajandil Prantsusmaal, seejärel mujal Euroopas.  
    Kohtumeditsiin tegeleb surma põhjuste ja kehavigastuste tekke välja selgitamisega, kuritegude avastamisega, kurjategijate jälitamisega hakkas tegelema kriminaalpolitsei, kusjuures kuritegudest suurema osa moodustasid isikuvastased kuriteod. 
    Caesari tapmine – ANTISTIUS (antissius) 
    Esimene kriminalistika õpik ilmus Hiinas 1248a. Selles raamatus leidub tähtsaid teateid laiba uurimise ja mitmesugustest relvadest põhjustatud haavade eristamist. Raamatus pööratakse tähelepanu kuriteopaiga hoolikale ülevaatusele. Raamatu juhtpõhimõte peitub järgmistes sõnades „Erinevus kahe juuksekarva vahel võib otsustada kõik”. 
    Keset keskaegset segaputru sai teateid inimeste isesüttimistest, ühekorraga 365 last sünnitanud naisest, gimääridest (inimese ja looma ristsugutisest) ning nõidadest. Arenes ka meditsiin. 16.sajandi I poolel lahkas Vesalius inimeste laipu, ilmusid ülevaated relvade poolt tekitatud haavadest, loomulikust äkksurmast, abordist
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kriminalistika loengumaterjal #1 Kriminalistika loengumaterjal #2 Kriminalistika loengumaterjal #3 Kriminalistika loengumaterjal #4 Kriminalistika loengumaterjal #5 Kriminalistika loengumaterjal #6 Kriminalistika loengumaterjal #7 Kriminalistika loengumaterjal #8 Kriminalistika loengumaterjal #9 Kriminalistika loengumaterjal #10 Kriminalistika loengumaterjal #11 Kriminalistika loengumaterjal #12 Kriminalistika loengumaterjal #13 Kriminalistika loengumaterjal #14 Kriminalistika loengumaterjal #15 Kriminalistika loengumaterjal #16 Kriminalistika loengumaterjal #17 Kriminalistika loengumaterjal #18 Kriminalistika loengumaterjal #19 Kriminalistika loengumaterjal #20 Kriminalistika loengumaterjal #21 Kriminalistika loengumaterjal #22 Kriminalistika loengumaterjal #23 Kriminalistika loengumaterjal #24 Kriminalistika loengumaterjal #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wiscci Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • KRIMINALISTIKA
    • Kirjandus
    • I Kriminalistika mõiste
    • II Kriminalistika vahendite (menetlustehnika) kasutamise protsessuaalne kord
    • Põhimõtted
    • III Teadusliku kriminalistika algus
    • IV KRIMINAALPOLITSEI TEKE
    • V KRIMINALISTIKA SEOSED TEISTE TEADUSHARUDEGA
    • VI KOHTUEKSPERTIISI ARENG EESTI VABARIIGIS 1921-1940
    • VII MENETLUSVERSIOON
    • VIII KOHTUBALLISTIKA
    • Kohtuballistika mõiste
    • Tulirelvade jaotus kasutusala järgi
    • Jaotuskonstruktsiooni iseärasuste järgi
    • Relvade jaotus tööprintsiibi järgi
    • Tulirelva identifitseerimine
    • Kriminalisti töö sündmuskohal
    • Lasudistantsi määrad
    • IX IDENTIFITSEERIMINE
    • Otsitav ja kontrollitav identifitseeritav objekt
    • X MENETLUSTEHNIKA JA –METOODIKA KASUTAMINE
    • Menetlustehnika kasutamine kohtulike tõendite uurimisel
    • XI KIRJA UURIMINE
    • Üldtunnused
    • Eritunnused
    • XII ISIKUKIRJELDUS

    Teemad

    • Kirjandus
    • Kriminalistika mõiste
    • kuritegude kohtueelses uurimises
    • tõendite kogumist
    • Kriminalistika süsteem
    • Tõendamisese
    • uurimistoimingutes ja
    • ekspertiiside
    • Menetlustehnika kasutamine
    • Kohtulik tõend
    • Tõendatus ja üldtuntus
    • Tõendite kogumise üldtingimused (KrMS §64)
    • Tõendite kogumise üldtingimused
    • Tõendite hindamine
    • Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel
    • ainult
    • Spetsialist ja ekspert
    • mitteõiguslikke eriteadmisi
    • Vale eksperdiarvamus ja valetõlge
    • tõendite vahendusel
    • oletusi
    • Kriminaalmenetlust nimetatakse hüpoteesi
    • versiooniks
    • menetlusversioonideks
    • Kohtuballistika mõiste
    • Tulirelvade jaotus kasutusala järgi
    • Jaotuskonstruktsiooni iseärasuste järgi
    • Relvade jaotus tööprintsiibi järgi
    • Tulirelva identifitseerimine
    • Kriminalisti töö sündmuskohal
    • Lasudistantsi määrad
    • NB! Kuklalasud on reeglina surmavad!
    • Identifitseerimine kui objekti samasuse, sarnasuse või erinevuse tuvastamine
    • objekt on
    • individuaalne ja tema väliskuju on suhteliselt püsiv
    • Objekti tunnus
    • Identifitseerimise objektid
    • võrdlusmaterjali
    • Kirja mõiste
    • Käekirja kujunemine
    • Kirja tunnused
    • Üldtunnused
    • Eritunnused
    • Isikukirjelduse mõiste
    • täpset, täielikku ja süsteemikindlat
    • Kurjategija viib alati midagi sündmuskohalt kaasa või jätab sinna
    • midagi maha

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    42
    pdf
    Süütegudemenetluse arvestuse kysimused
    125
    docx
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    477
    pdf
    Maailmataju
    33
    doc
    Kriminaalpoliitika kordamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !