geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid: ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega; pärilikkus ja selle suhe kriminaalsekäitumisega; inimeste arvamus kriminaalse käitumise põhjustajatest ning ennetustöö tegemise võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat 4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks;
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline
tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega. Kuritegevuse koostisosadeks on inimeste teod, mis on suunatud kogu ühiskonna või selle osa vastu. Kuritegude poolt ühiskonnale tekitatud kahju on otstarbekas vaadelda mitte ainult tekitatud füüsilise või varalise kahju seisukohalt, vaid ka sellise kahju seisukohalt, mis on tekitatud ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. Seetõttu käesolevas diplomitöös, autor pidas õigeks tugineda ka sotsioloogilise suuna kirjandusele, kuna kuritegevus ei ole kitsalt kriminaal-õiguslik
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse. Riigi roll on passiivne, ühiskonnal on vabad käed. Kriminaalpoliitikas on muutunud julged vahekorrad. Saksa teadlase poolt (A. Feuerbach) - kriminaalpoliitika on distsipliin, mille ülesanne on valmistada ette uue kriminaalseaduse vastuvõtmine. Kriminaalpoliitika määrab kuritegevuse kontrolli eesmärgid, mida taotletakse, milliste vahenditega ja millisel viisil saavutatakse. Kriminaalpoliitika on kuritegevuse kontrolli poliitika, karistuspoliitika. Tähendab 3 asja:
- Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada self-reporti siis on vaja kasutada väga head kirjeldust – ajalised raamid, head näited olemasolevatest tegevustest Eneseteatatud käitumine (self-report) - Inimeste öeldud andmed ei ole usaldusväärsed, nt ei pruugi nad alati oma tegevusi mäletada või valetamine (seksuaalkäitumise kohta), sotsiaalne soovitavus - Mida vanem tegevus seda halvemini mäletatakse – ei tea palju lehte lugesin eelmine nädal - Kui tegemist personaalse asjaga võib see väga kaua meeles olla, mälu võib aga muunduda - Piinlike küsimusi küsida isiklikult, anonüümselt - Anda lubadusi ja sõlmida lepinguid – teaduse huvides küsime infot, palun olge ausad.
· muutused elanikkonna valmisolekus kuritegudest teatada Tuleb arvestada võrdlusandmeid, mille kohta midagi näidata, demograafiat, juhuslikkust. Varavastaste kuritegude puhul on kuritegude arv suurem ja tendentsid kergemini määratletavad. Varavastased kuriteod moodustavad ka enamuse. 2) Kuritegevusandmete geograafilis-territoriaalne analüüs Huvi pakub regionaalne levikupilt, taustategurite omavahelised seosed. Peab arvestama erinevat inimeste valmisolekut kuritegudest teatada piirkonniti, ka arvestada politsei töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
Kõik kommentaarid