kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 1.2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (e välistatavad asjaolud, KrMS § 199): 1) puudub kriminaalmenetluse alus – ei ole üldse tegu karistusõiguslikus mõttes või ei vasta tegu süüteokoosseisus kirjeldatud tunnustele. Samuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu);
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud;
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes
Eeluurimisel end süüstavaid ütlusi olevat ta andnud ja puhtsüdamliku ülestunnistuse olevat ta teinud aga seetõttu, et uurija oli teda lubanud vastutasuks vahi alt vabastada. Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Prokurör taotles süüdistuskõnes B süüdimõistmist KarS § 114 p 5 järgi ja karistamist 18 aastase vangistusega. Prokurör tugines seejuures A tehtud salvestisele, D kohtus antud ütlustele, ,,muu dokumendina" KrMS § 63 lg 1 tähenduses avaldatud B puhtsüdamlikule ülestunnistusele (1) ja B ütlustele, mida viimane oli andnud ütluste seostamisel olustikuga ja mis olid kohtus ristküsitluse käigus avaldatud (2). Kuna D tegi riigiga koostööd, taotles prokurör talle KarS § 306 toimepanemise eest rahalist karistust. Kaitsja taotles B õigeksmõistmist. Kaitsja vaidles vastu salvestisele, kuna tõendina saab kasutada üksnes jälitustegevuse käigus salaja lindistatud vestlusi
- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Tõendid ja tõendamine: Tõendamine on protsess, mille tulemusena soovime teada tõde. Ontoloogia ja epistemoloogia: kuhu paigutub kriminaalmenetlus? Ontoloogia on teadus olemisest, epistemoloogia on teadus teadmisest – kuidas me midagi teame ja mida me üldse teada saame. Realistid ja skeptikud – realistid ütlevad, et jah on inimesest sõltumatu ja eksisteeriv reaalsus, skeptikud ütlevad, et ei ole midagi väljaspool inimese teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule.
arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. Muud erandmeetmed võib leida KrMS §126-2 lg 10 alt (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel,
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama;
Süütuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 järgi: a) kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustik §7: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kui lähtuda rangelt süütuse presumptsiooni printsiibist, siis ei tohiks avaldada teateid, et "see kodanik pani toime selle kuriteo" enne, kui teo kohta on jõustunud kohtuotsus. Ajakirjandusele valmistab see aga probleeme. Muidugi ei jõua massimeediavahendid nii kaua oodata. Kui jätta teates konkreetsed nimed mainimata, siis on süütuse printsiibi nõuded täidetud. Kuid meediale on nimed
tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. KAHTLUSTATAV (2): Ülekuulamise võib edasi lükata, kui
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
Süütuse presumptsiooni on fikseeritud PS §22 järgi: a) kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustik §7: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kui lähtuda rangelt süütuse presumptsiooni printsiibist, siis ei tohiks avaldada teateid, et “see kodanik pani toime selle kuriteo” enne, kui teo kohta on jõustunud kohtuotsus. Ajakirjandusele valmistab see aga probleeme. Muidugi ei jõua massimeediavahendid nii kaua oodata. Kui jätta teates konkreetsed nimed mainimata, siis on süütuse printsiibi nõuded täidetud
süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks- tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel karistada ei saa. EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu
Velleste ja Andrejevi otsustest nähtuvalt on isikud, kes peavad nende suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ebamõistlikult pikaks, kohustatud esitama vastava väite ise riigisiseses menetluses. Konkreetsete taotluste esitamisel tuleb lisaks võtta arvesse vahepealseid muutusi Eesti õigusloomes ja kohtupraktikas. Nimelt on Riigikohus 4. novembri 2011. a määruses*20 märkinud, et alates 1. septembrist 2011 ei ole mõistliku menet- lusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja § 306 lõike 1 punktis 61. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu- lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda- mist
öelda, kas tunnistaja tegelikult nägi, kuulis (tajus) midagi kuriteo toimepanemise ajal või kas süüdistatav sai aru kannatanu abitusseisundist; 4. Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu jaoks, kuid ei kuulu psühholoogia eksperdi kompetentsi. Näiteks tunnistuste tõepärasuse aste ja kõik sellega seotud küsimused stiilis: "Millega seletada süüdistatava poolt antud tunnistuste muutumist, kas tal on kalduvusi valetamiseks" jne). Selle kohta on KrMS §107 lg4 öeldud järgmist: Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast. 5. Nähtused, mis on seotud psüühikaga, kuid kuuluvad psühhiaatria kompetentsi. Näiteks süüdistatava võime oma tegude ühiskonnaohtlikkusest aru saada ja neid juhtida. 6
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigus
kohtu ette ja et keelatud on sellise isiku vahistamine, kelle kohtuasja kohtuliku arutamiseni riik ei saa või ei soovigi jõuda. Eesti õiguskorras on vahistamise õiguslikuks aluseks PS § 20 lõige 2 punkt 3, mille kohaselt võib isiku vahistada kuriteo või haldusõiguserikkumise 29 ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Neid aluseid täpsustakse KrMS §-s 130. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaselt on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, lõikes 2 rõhutatakse, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid
A vastutab katse eest ja C tapmise eest. Alternatiivne põhjuslikkus - pommid auto all Kumulatiivne põhjuslikkus – mürgi panek kohvi tassi, kus ekspertiis tuvastab, et eraldi poleks mürgi panek inimest tapnud, aga koos tappis. Seaduspärasus tingituse Riigikohtulahend nr 3-1-1-80-02. Vt ka Priit Pikamäe artikkel. Adekvaatsuse teooria - Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-12. Iga kõrvaldamata kahtlus tuleb tunnistada süüdistatava kasuks. Subjektiivne – Ettevaatamatust saab hinnata ainult läbi subjektiivsuse. 1. Kavatsetus – kõige rangeb tahtluse viis, mis määratakse läbi tahtelise elemendi. Voluntatiivne element ei mängi praktiliselt mingit rolli. On alati seotud põhitagajärjega. (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks
tuvastamine. Kohus määrab karistusjärgse kinnipidamise, kui arvestades süüdimõistetu isikut, sealjuhlgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid. Kohus peab lõpetama karistusjärgse kinnipidamise siis, kui isiku ohtlikkus ära langeb. Karistusjägse kinnipidamise põhjendatuse kontroll ja kinnipidamise lõpetamine on reguleeritud KrMS §-s 4262 (kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heast
ohtlikkus. Oluline on vaadata ka seda, kuidas on autori poolt analüüsitavas regulatsioonis tagatud karistusjärgselt kinnipeetavatele nende kaitseõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku23 (edaspidi KrMS) § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalkohtumenetlusest kohustuslik. Kuna karistusjärgne kinnipidamine määratakse kohtus koos süüdimõistva kohtuotsusega, on sellega tagatud ka kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise otsustamisest. Ka KrMS § 432 lg 3 näeb ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel. Lisaks eelnevale on kinnipeetavale kaitseõiguse tagamiseks KrMS §-ga 387 nähtud ette õigus esitada karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse määruse peale 10 päeva jooksul, alates päevast kui isik sai vastavast määrusest teada, määruskaebus määruse teinud kohtu kaudu kõrgemale kohtule. 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, varg
– PS §21: niipea kui kelleltki vabadust võetakse, peab seda ka viivitamatult põhjendama. Seega on see säte selleks, et kui kellelgi piiratakse midagi vms, siis saab ta ka kohe vastu vaielda. See on ka selleks, et kui kedagi hakatakse süüdistama, siis see ütleb, milles. Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase
Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse kooskõlas Kriminaalmenetlusseadustikuga teaduslikult põhjendatud üldist laadi soovitusi ja nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. Eriosa hõlmab menetlustehnikat (=kriminaaltehnika), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi
Õigused Õiguse all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi kohustuslikke käitumisreeglite, seaduste kogumit, milles kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid. Õigus jaguneb: avalik õigus (riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus), eraõigused, mis omakorda jagunevad – tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus), kaubandusõigus (äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus), tööõigus. Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima pandud organiseeritud seadusandliku võimu poolt, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Näiteks Hammurapi Seadustekogu 18-17. sajand eKr ning Moosese „Kümme käsku” 14-12. sajand eKr. Rooma õigus
Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks EIK on asunud seisukohale, et süütuse presumptsiooni põhimõtet ei pea järgima üksnes kohus oma otsuseid tehes, vaid et sellest peab lähtuma iga avalik institutsioon.
1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) 1 kuu jooksul kolme liikmelise loakogu ja otsustavad kas asi võetakse menetlusse või ei. Kui vähemalt üks on nõus siis seda ka arutatakse. Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2) põhiseaduslikkuse järelevalve 3) kohtuvigade parandamine
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodusta
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. tö
*7 Kuigi toodud näited on mõneti äärmuslikud, tuleb siiski tõdeda, et erinevalt kohtusüsteemist ei ole Euroopa riikides tänase päevani täielikult ühtset arusaama prokuratuuri põhiseaduslikust asendist ja tema sõltumatusest. Erinevad prokuratuurisüsteemid on välja kasvanud eri õiguskultuuridest ega ole ühtset mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit- siooniline kriminaalmenetlus, suuresti nendest, kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri- nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigussüsteeme, kus kehtib täielik legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ise kohtu
andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. PPVS § 30 lõige 4: Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Kes on lähedane isik, kas ka elukaaslane? Vt KrMS § 71. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
