Kriitiline mõtlemine ja
praktilised nõuanded
Õppimine kõrgkoolis
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
2016 a.
Silja Akki
Maria Vassiljeva
Anna Kivilo
Uljana Kozlova
Mis on kriitiline mõtlemine?
• Kriitiline mõtlemine on oskus, mida tuleb arendada harjutades, see on
aluseks kõrgkooli õppimiseks.
Läbimõtlemi
Otsustamin
ne
e
Süsteemne
mõtlemine
Probleemi
Kriitiline
lahendamin
mõtlemi
e
ne
Hariduspsühhoologi Benjamin Bloomi mõistmine
ja õppimine kuus sammu ning juhiseid.
TEADMINE
defineeri , kirjelda, tee kindlaks
MÕISTAMINE
vastanda , arutle , tõlgenda
RAKENDAMINE näita kuidas, arvuta, too näided
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maria Vassiljeva
Õppematerjali autor
........................................................... 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine............................................................................................................. 6 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid................................................................................... 9 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid...............................................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid .....................................................................................................
Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik psühholooge on veendunud, et vaimsetes võimetes sisaldub alati üldine e g-komponent. Kui inimene paistab silma ühes valdkonnas, on suur tõenäosus, et tal on väljapaistvad võimed teisteski. Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Carroll (1993) jagas vaimsed võimed kolme kihti (loe 1. ülessepoole):
ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused. Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded. Nõustaja käsiraamat Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned kasulikud lisamaterjalid. Lugeja leiab siit ühiskonnas levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks. ISBN: 978-9985-9859-8-4 Karjääri nõustamine
Õpitu peab olema rakendatav uudsetes olukordades ja seostes. Vertikaalne ülekanne võime ehitada madalama astme oskustest kõrgema astme oskusi. Lateraalne ülekanne ühes valdkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine teises valdkonnas. J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite
kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip. See nõuab moraalselt õiget otsustust. Mõlemad printsiibid võivad omavahel põrkuda ning teevad seda tihti. Õiguse topeltloomus nõuab, et nad oleks vaadeldud õiges proportsioonis. Kui see proportsioon on õigesti määratletud, on saavutatud ka õiguskorra harmoonia. Ent tänapäeva maailm on tinginud vajaduse seada diskursusele ka selged piirid. II MS sõjakoledused on tinginud selle, et mitte kõik seadused ei ole seadused
8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004
eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid