Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

xlsx

Meedia ja kommunikatsiooni teooriaid kokkuvõttev tabel

Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon)

Meedia ja kommunikatsioon

11

doc

Meedia ,massikommunikatsioon

tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad majandusliku heaolu ning poliitilise võimu struktureeritud erinevused sotsiaalsete ja majanduslike klasside vahel. Võib öelda, et igas ühiskonndades leiub varjatud või avalikke pingeid vastuolusid , mis võivad ulatuda rahvusvahelise areenile, selle pärast massikommunikatsiooni uurimises ei ole võimalik vältida tegelemist väärtustega või sotsiaalse konflikti küsimusega. Meediateooriate dimensioonid ja tüübid. Erinevad meediateooriad iseloomustavad erinevatd vaatenurgad. Eksisteerivad progressivsed lähenemisviisid ja konservatiivsed. Samuti eksisteerib erinevu kriitilise suuna ja rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid

Reklaam ja imagoloogia

36

docx

McQuail Massikommunikatsiooniteoo ria raamat

inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid ­ nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja .valitsustegelaste suhteliselt privilegeeritud juurdepääsule meediale Kultuuri seisukohalt ­ meedia kujutab endast sotsiaalse reaalsuse määratlemise esmast allikat ja kollektiivse identiteedi kõige laiemalt levinud väljendust

Massikommunikatsiooni ajalugu

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

9

docx

Popkultuur konspekt

Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena. Järeldused: popkult poliitika jaguneb 1. Parem tiim ­ mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi 2. Vasak tiim ­ rahva manipuleerimine ja ärakasutamine Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust ­ üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse. Matthew Arnold (24.12.1822 ­ 15.04. 1888) Inglise poeet, kultkriitik. Oli eliit. ,,CULTURE AND ANARCHY" 1869 - Viktoriaanlik lähenemine kultuurile, mis on midagi suurt, mis aitab inimestel aru saada hetkel olevatest rasketest aegadest.Ta nägi kult mõistet kahte moodi: 1) Teadmiste varamu ­ ,,parim mis maailmas mõeldud ja öeldud" 2) Kindlustama jumala tahte valitsemise maailmas. Annab kultuurile tema kasulikkuse. Kult on ka sotsiaalselt kasulik. Hoiab korda, muudab inimesed paremaks ­ inimese vaimne täiustumine. Kultuur ­ see teadmine on hea ja see on ka rakendatav

Kultuur

11

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

1) sidusus kui tõde 2) sidusus kui ideoloogia. Ideoloogia midagi mis teenib valitseva klassi huve (ja omab kasulikke majanduslikke suhteid). Muusika oli Adorno jaoks tihtipeale ideoloogiline. Adorno otsis muusikast kriitilist sidusust, mis oleks võimeline maailma peegeldama ja sellest maailmast kõnelema, mitte olema nende ideoloogiliste valede teenistuses. Adorno pessimism tuleneb sellest, et kunstiteose kriitiline võimekus on piiratud. Traagiline on see, et selline autentne ja kriitiline kunstiteos EI JÕUA enam publikuni. Kunstile pakutakse võimalust olla tähenduslik, aga seda ainult mingi kompromissi kaudu. Täiesti autentne kunst otsustab siis olla pigem tähenduseta. Adorno meelest on tõeliselt autentne muusika määratud unustuse hõlma vajuma. Adorno protestis teatud mõttes rahva maitse vastu, kuid küsimus oli tema jaoks sügavam kui pelgalt kõrge ja madala võitlus. Tema jaoks oli oluline, et muusika oleks tõene. 41

Kultuur

10

doc

Struktuurfunktsionalistli k lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes ­ tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. ­ paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees ­ sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. ­ funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö.

Meediateooriad

23

doc

Marksism ja postmarksism

Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism ­ eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema ­ kultuurisotsioloogia ­ koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Meedia

Kommentaarid (0)