Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM






KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS

REFERAAT






Koostaja :

9. klass
Juhendaja :






PÄRNU 2009
Sisukord:

Sissejuhatus………………………………………………………………3

Iraagi sõda……………………..………………………………………….4
Afganistani sõda……………… …………………………………………5
Gruusia sõda………………………………………....…………………...6

Lähis-Ida konfliktid………………………………………………….....7-8

Sudaani kriis……………………………………………………………...9
Somaalia kodusõda…………………………………………………..….10
Sri Lanka kodusõda……………………………………………………..11
Kivu konflikt……………………………………………………...….…12
Mehhiko ja Colombia narkosõjad……………………………………….13
Kokkuvõte…………………………………………………………...….14
Kasutatud kirjanduse loetelu …………………………………...……15-16














Sissejuhatus


Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos , Sri Lankas , Afganistanis , Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis . Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni.
Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna “kriis” tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna “kriis” ohtlikku olukorda.
On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis , energiakriis, poliitilised kriisid , sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu.
Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik. Näiteks üks riik ründab teist mingi maavara või muu saaduse omandamiseks või sisepoliitiline näiteks riigis üritatakse kukutada võimul olevat valitsust sõjalisi meetmeid kasutades.
Kriisikoldeks nimetatakse mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukorraks, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. (24)
Alltoodud tabelis (25) on näidatud 9 hetkel maailmas käimasolevad suurimate hukkunute arvuga kriisi.
Konflikti algusaasta
Konflikt
Asukoht
Umbkaudne hukkunute arv
1983
Sri Lanka kodusüda
Sri Lanka
80,000 (+/-)
1997
Kivu konflikt
Kongo Demokraatlik Vabariik
4,000,000 (+/-)
2001
Afganistani sõda
Afganistan
35,000
2003
Darfuri sõda
Sudaan
500,000 (+/-)
2003
Iraagi sõda
Iraak
103,359+ - 1,136,920+
2004
Sõda Põhja-Pakistanis
Pakistan
11,345 (+/-)
1988
Somaalia kodusõda
Somaalia
300,000 – 400,000
2000
Teine Intifada
Iisrael ja Palestiina
7,315 (+/-)
2006
Mehhiko narkosõda
Mehhiko
8,400

Iraagi sõda


Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt jaolt Suurbritannia ja USA vägedest.
Enne sõda süüdistasid USA, Suurbritannia ja Hispaania Iraaki lubamatu massihävitusrelvade omamises ning et massihävitusrelvad ohustasid suuresti nende riikidele ja liitlastele . ÜRO inspektsioon ei leidnud mingeid jälgi massihävitusrelvadest, mis toetas varasemat kriitikat ebatäpse luureinformatsiooni kohta. Pärast okupatsiooni avastas USA poolt kokku pandud Iraagi Uuringute rühm, et Iraak oli lõpetanud oma massihävitusrelva programmi 1991. aastal ja ei tegelenud massihävitusrelvadega enne sõja algust., kuid nad kavatsesid hakata tootma massihävitusrelvi juhul kui nende vastu oleks kehtestatud majanduslikud sanktsioonid. Kuigi avastati mõned enne 1991. aastat toodetud mahajäetud relvad, ei leitud jälgi massihävitusrelvadest, mille pärast USA riiki tungis. Mõned USA sõjaväeametnikud süüdistasid ka Saddam Husseini koostöös al-Qaedaga ning rühmituse varustamises, ei leitud koostöö kohta mingeid tõendeid. USA president George W. Bush teatas palestiina valitsusametnikele, et jumal käskis tal lõpetada Husseini hirmuvalitsus Iraagis. Teistest rünnaku põhjustest võib välja tuua Iraagi poolse toetuse Palestiina enesetaputerroristidele, Iraagi valitsuse poolsed inimõiguste rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda.
Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine . USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al- Qaeda poolt korraldatavate rünnakute ning Sunni ja Šia mässuliste vägivallaaktide tõttu ning 2007. aastal hukkunud iraaklaste arv ulatub 85 000 tsiviilelanikust, kuni 1 000 000 elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu. Hinnanguliselt vähenes Iraagi rahvaarv 4,7 miljoni elaniku võrra, kellest umbes 2 miljonit põgenesid naaberriikidesse, kes põgenesid olude eest, mida Punane Rist nimetas 2008. aasta märtsis kõigi kriitilisemaks maailmas. (26)
2008. aasta Juunis teatas USA, et turvalisuse ja majanduslikud näitajad on hakanud paranema 2008. aasta jooksul hakkasid koalitsiooniväed Iraagist lahkuma kuna tõusis vägede väljaviimise pooldajate arv ning Iraagi politsei hakkas olukorraga ise toime tulema. 2008. aasta lõpus sõlmisid USA ja Iraagi valitsused USA vägede väljaviimise pakti, mille kohaselt USA peab oma väed 2011. aasta 31. detsembriks riigist välja viima. Selle pakti kohaselt ei tohi USA hoida inimesi vangistuses üle 24 tunni ning vajab orderit et tungida sisse majadesse. USA väed alluvad nüüdsest Iraagi seadustele.
Iraagis on suurim probleem mässulistega, kuna riigis on 3 suuremat rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Šiad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud.

Afganistani sõda



Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal . Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.
Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani , Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga. Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. (27)
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001 aastal USA sõjalise operatsioonina Vabaduse kindlustamise Operatsiooni käigus, vastuseks 11.septembri rünnakutele maailma kaubanduskeskusele New Yorgis . Pealetungis osalesid USA ja Suurbritannia väed. Invasiooni eesmärk oli Osama Bin Ladeni tabamine, al-Qaeda hävitamine ja Talibani režiimi lõpetamine, mis toetas al-Qaedat. Bushi doktriini kohaselt ei ole vahet al-Qaeda ning teda toetavate riikide vahel.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #1 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #2 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #3 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #4 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #5 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #6 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #7 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #8 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #9 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #10 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #11 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #12 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #13 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #14 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #15 Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 164 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timoooo Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Konflikti
  • Konflikt
  • Asukoht
  • Umbkaudne
  • Sri Lanka
  • kodusüda
  • Kivu konflikt
  • Demokraatlik Vabariik
  • ,000,000 (+/-)
  • Afganistani sõda
  • Darfuri sõda
  • Iraagi sõda
  • ,136,920
  • Sõda Põhja
  • Pakistanis
  • Somaalia
  • kodusõda
  • Teine Intifada
  • Palestiina
  • Mehhiko
  • narkosõda
  • Gruusia sõda
  • Lähis-Ida konfliktid
  • Sudaani kodusõda
  • Somaalia kodusõda
  • Sri Lanka kodusõda
  • Mehhiko ja Colombia narkosõjad
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud allikad
  • Õhtuleht
  • Pärnu Postimees
  • Eesti Päevaleht
  • Avita

Teemad

  • Sisukord
  • algusaasta
  • hukkunute arv
  • de jure

Kommentaarid (6)

Kerliolen profiilipilt
Kerliolen: Hea, täpselt see, mida vaja :)
18:51 14-04-2009
kristina236 profiilipilt
kristina236: Väga põhjalik ja korralik.
12:52 17-09-2009
preilimann profiilipilt
Maris Savik: Superaitäh.
17:10 14-04-2010


Sarnased materjalid

76
doc
Aafrika ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
89
doc
Ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
15
doc
Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses
22
docx
Ajalooarvestus
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !