R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus
Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Kasutab antiikaegset värsimõõtu. Poeetiline raam lähtub sellest, mis stuudiumi vältel omandatud sai: autor proovib luulega väljendada oma eruditsiooni ja teadmisi, nt antiikmütoloogia vm kindlaid motiive. 6. Käsu Hansu luuletuse „Oh! Ma vaene Tardo liin” teemad, poeetika ja sõnum “Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat. Tartu murdes. Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Sõnavaraliselt huvitav tekst, lõunaeestilisi murdesõnu, nt ent ‘aga, vaid’, joht ‘sugugi mitte’, kohhald ‘otsekohe’, tääl ‘siin’, Aijastag ‘aasta’, liin ‘linn’. Teema: Tartu hävitamine Põhjasõjas 18.saj algul. Minajutustaja Hans = Tartu; isikustab end. Esialgu on Tartu toretsev ja külluslik, pärast sõda lagunenud, hiljem esitab soovitusi teistele linnadele. Minajutustaja jaguneb 3 seisuseks:
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks
J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline,
Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel
jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid:
1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris
armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862. Kokku üle 19000 värsi. Palju algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta
arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud
Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E
teenivad lojaalselt õukonda ja kuningat, kuid kelle vaated on vastuolus õukonna moraaliga. Kolm musketäri ja d'Artagnan tegutsevad romaanis ja sooritavad oma kangelastegusid ammendamatu optimismi õhkkonnas, on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid
Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kuningas. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka varustuse endale
läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879. aasta suvel abiellus mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. · Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööga.
Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast. Ta tundis ka kõige rohkem võõrkeeli. 3. september 2009 Kirjandusteose sisu oleneb väga palju autori päritolust. 19. saj on Vm-l kaks suuremat kultuurikeskust Peterburi ja Moskva. Mõlema linnaga on seotud müüdid. Eriti palju müüte on hakanud tekkima Peterburist, kuna ta rajati hiljem (1703). Müüdid hakkasid tekkima kohe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
