Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledz Referaat Kreeta Maila Rumessen 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid.........................................................................
Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel
püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
muinsused? Põhjenda! 3. KNOSSOSE PALEE KREETAL (u. 26 saj. eKr.) NB! Suurenda pilte! a) Knossose palee restaureetud veranda tänapäeval b) Knossose pale rekonstruktsioon c) Knossose palee fresko hüüdnimega ."Prints liiliatega" (See fresko on teostatud A. Evansi näpunäidete järgi) Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 aastat eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel arenema omanäoline kunst. Siis ei elanud siin veel kreeklased, vaid Kreeta põliselanikud. Nende kasutatud kirja ei ole suudetud tänaseni desifreerida. Kui inglane Arthur Evans 1900. a. alustas Kreeta saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude vanakreeka müütide paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur
hallist savist valm vaase, kujukesi ja katusekive, soola kaevandati atikas ja euboial. Egeuse mere saared ehk Küklaadid olid hea abi meresõiduks. Küklaadid on üle 200, sporaadid u 80 saart. Küklaadid nt naxos, paros, andros, siphnos, seriphos, thera, melos, tähtis oli deelose saar ja apolloni tempel. Sporaadid nt rhodos, samos, chios, lesbos, lemnos, thasos, paljudel suurepärane vein. Joonia kreeka linnad väike-aasias nt efesos, mileetos. Hellespontose väin. Kreeta kirdeosa viinamari ja aiandus, põlluharimine keskel mesara tasandikul. Korkyra saar läänepool viljakas. Esimesed kreeka hõimud hellasesse u 2 at algul, need ahhailased kes jõudsid lõunasse peloponnesossse, teise lainena rändasid sisse doorlased, kes tõrjusid ahhailased kõrvale u 2 at lõpul, nad asustasid kreeta, palju saari ja peloponnesose suurema osa. Kreeka hõimud paiknesid harali, sellest 3 ühiskeele ehk koinee dialekti: joonia, dooria ja aioolia dialektid. Materiaalse kultuuri
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VII Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
Kõik kommentaarid