50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hhelen
Õppematerjali autor
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta-Mükeene ajajärk on Kreeka ajaloo varaseim periood. Selles ajal kujunes tsivilisatsioon Kreeta saarel 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr ja mõni sajand hiljem see levis ka Mandri- Kreekasse, kus selle kuulsaimaks keskuseks sai Mükeene. Kreeta ja Mükeene kultuuris ja ühiskonnas on palju sarnasusi, kui ka erinevusi ning seetõttu jaotatakse Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks, mis oli Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada
Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused ja sarnasused .Kreeka ajaloovaraseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk.Paljude ühisjoonte kõrval on Kreeta ja Mandri-Kreeka ühiskonnas ja kultuuris ka erinevusi. Seetõttu võib Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni jagada varasemaks minoiliseks tsivilisatsiooniks Kreetal ja hilisemaks Mükeene tsivilisatsiooniks Mandri-Kreekas.Kreeta ja mükeene kultuuri vahel on mitmeid sarnasusi ning erinevusi. Mükeene kultuuris olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. .Kreeta tuntuim loss oli Knossos, Kreekas oli selleks aga Mükeene. Mükeene oli kindlustatud loss mida on tuntud oma massivsetest kiviplokkides ja kindlustatud väravatega. Knossos aga oli kindlustamata.Mõlema kultuuri losside sarnasuse alt võib välja tuua, et mõlemates
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad.
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid.
Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele
IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid