Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt (0)

AJALUGU-Kreeka
Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni.
KREETA -MÜKEENE KULTUUR
Minoiline kultuur (~2000- 1400 eKr)

• Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske
  
• 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele . Seda seostatakse kuningas Minosega.
  
• Kasutati kirja savitahvlitel ( lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast.
  
• Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos ). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k.a luksuslikud vannitoad, basseinid , viljasalved jne) ning need paiknesid kõik ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber keskõue. Neil oli üheaegselt mitu eri otstarvet, kasutati majanduskeskustena ja arvatavasti ka usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid ei olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud . Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused ). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal.
  

Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr)

• Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid)
  
• 15. sajandil vallutasid Kreeka elanikud Knossose ja asusid valitsema peaaegu kogu saart . Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri-keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude ruumide ka laod ja töökojad, kuid kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid suured kivimüürid; kunstis kasutati sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat – valitseja ja sõjapealik. Lisaks sõjalised kaaskondlased. Kogu rahva majandustegevust kontrolliti kirjalikud – st kujutas loss endast suure majapidamise keskust. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused, kes olid pidevalt sõjajajal. Suurt ühtset riiki Mükeene perioodil ei tekkinud.
  
• Usundit loetakse mõlemas kultuuris sarnaseks ja nimetatakse seega Kreeta-Mükeene usundiks
  Enim austati jumalannasid; neile ohverdati loomi ja nende auks korraldati suuri pidustusi. Tähtsaks peeti ka härga. Savitahvlitelt on välja loetud nimesid nagu Zeus , Hera , Poseidon , Athena jt.
  

KLASSIKALINE KREEKA TSIVILISATSIOON
Tume ajajärk (1100-800 eKr)

• Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt – algas rauaaeg . Välja tõrjuti pronks ja vask.
  

• Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr)