Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kreeta-Mükeene ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kreeta-Mükeene ajalugu #1 Kreeta-Mükeene ajalugu #2 Kreeta-Mükeene ajalugu #3 Kreeta-Mükeene ajalugu #4 Kreeta-Mükeene ajalugu #5 Kreeta-Mükeene ajalugu #6 Kreeta-Mükeene ajalugu #7 Kreeta-Mükeene ajalugu #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M S Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenud Egiptusest ega Mesopotaamiast. · Kõige tähtsamas ehitised olid lossid (tuntuim Knossos). Nende ümber paiknesid rahvarohked linnad. Neis oli palju ruume (k

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Kreekas algas põlluharimine VII aastatuhandel, seega vaid natuke hiljem, kui Anatoolias, kust viljelusmajanduse tõenäoliselt ka tõuke sai. Kas see tähendas ka põlluharimist tundva elanikkonna migratsiooni Anatooliast Balkani poolsaarele, pole teada. Peamine põlluharimispiirkond Kreekas oli esialgu Tessaalia (Põhja-Kreeka), kus järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte ­ Küklaadide ­ jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri ­ nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal.

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 ­ 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 ­ 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg ­ Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr)

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 ­ 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve ­ majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk ­ jumalannasid austati, härja

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Kreeta-Mükeene kultuur

Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sp

Ajalugu



Lisainfo

Kümnenda klassi ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun