Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia. (1)

KREETA ­ MÜKEENE KÕRGKULTUUR
Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta ­ Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 ­ 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos . Savitahvlitel silpkiri , lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused , relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos . 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased , kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema . Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 ­ 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine . Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi, käsitöö oli primitiivne , välissuhted katkesid, kiri (lineaarkiri B) unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos , koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel
Kes ta on ja millega sai tuntuks ? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel.
Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas : Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike- Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. 3. Barbar : Barbarid (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased. 4. Knossos: Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos 5. Mükeene: Mükeene kultuur. Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal , Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased : Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased ­ kükloobid.
KREEKA KANGELASED Herakles : (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros , Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg Homeros : oli vanakreeka pime laulik , keda peetakse kahe kuulsa eepose ( Ilias ja Odüsseia) autoriks . Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Achilleus : (ld.k. Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose " Iliase " kangelane. Achilleuse kand : Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ­ ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil.
Defineeri e. Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs. kreeklased. Kreeklaste võit. Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr.
Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele , teeseldes lahkumist . Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida , ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja.
KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti , et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas. Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna Aphrodite , päikese-, muusika - ja valgusejumal Apollon , sõjajumal Ares ja tarkusejumalanna Athena . Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos ), mis oli ehitatud sellele pühale alale . Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Oraakel : ettekuulutaja, ennustaja. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi.
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Zeus - ehk Dias (' jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Hera - vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Zeusi naine. Hera oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Herakles - (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia . Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune.
KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised : Argos, Ateena , Delfi, Sparta . Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud , kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia]
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega , põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises.
FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool. Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Uskus, et kõik sai alguse veest matemaatik , astronoom osakas päikese varjutust ennustada. elas Sokrates (saj) - 5.saj 2.pool. Seisukohad ja õpetusviis: Pööras põhitähelepanu, kuidas inimene oma eluskäituma peab. Arvas , et halb käitumine tuleb teadmatusest, sellepärast püüdis näidata, kui piiratud on teadmised. Sokrates mõisteti surma, teda süüdistati: ei austa jumalaid, rikub õpetusega noorsugu, ei pea lugu Ateena deomokraatlikust riigikorrast. elas Platon (saj) - 4.saj 1.pool. Oli Sokratese õpilane seisukohad ja õpetamise viis: rajas ateena lähedale akadeemia ehk filosoofiakooli. Tugev matemaatikas. arvas, et filosoofid peavad riiki juhtima , kuna teavad, kuidas maailm toimib, mis on hea ja mis halb. Riigi ülim eesmärk on tagada riigi kodanike vooruslikus Pidas heaks Sparta riigikorda , kuid rohkem tegeleda voorustega. elas Aristoteles (saj) - 4.saj 2. pool. Filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Platoni akadeemia lõpetanu seisukohad: Koostas ja pani kirja loogika reeglid ehk õigete järelduste tegemise reeglid, et õppida õigesti mõtlema. kirjutas raamatud elavast loodusest eriti loomade elust. Uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist Uskus, maa on kera kujuline. Päike planeedid , tähed tiirlevad ümber maa. Kirjutas teatrist, kirjandusest, riigivalitsemisest. parim riigikord on demokraatia - aristrokraatia vahel. Riiki peavad juhtima jõukad inimesed.
ALEKSANDER SUURE SÕJARETK Kes ta on jamillega sai tuntuks? Philippos II - (382­336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Aleksander Suur - ehk Makedoonia Aleksander (356 ­ 323 eKr) oli Makedoonia kuningas (Alexandros III) 336­323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik . Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. 334 - 325 vallutas Pärsia riigi ja maa-alad Euroopast kuni Induse jõeni. Soovis kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri siduda Aasia kultuuriga , selleks: jälgis idamaa kombeid ja nõudis seda ka alluvatelt, korraldas ühispulmi 1000-le paarile Kreeka ja Makedoonia sõjameeste ja Aasia neidude vahel. Dareios III - Kiliikias astus Aleksander Suure vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna.
HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur.
Museion - ehk muusade (kirjanduse ja kunsti kaitsehaldjad) tempel, mis kujunes teadus- ja kultuurikeskuseks, kus töötasid õpetlased.
Aleksandria luule - on hellenistlikul perioodil õukonnas loodud luule, mida isel. peen maitsekas stiil kangelaste seiklustest, karjuste armastusest, ülistati jumalaid ja maiseid valitsejaid. Hellenismi periood - 4. sajandi lõpp ­ 1. sajandi lõpp eKr.
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Eukleides - (Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka " geomeetria isana". Tema märkmik "Elemendid" oli üks matemaatika ajalugu kõige enam mõjutanud teoseid. See teos oli ilmumisajast kuni 20. sajandi alguseni kasutusel matemaatika - ja geomeetriaõpikuna. Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks. Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale, staatikale ning tegi kindlaks kangi taskaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad , seal hulgas erinevad piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog , matemaatik ja geograaf , kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi.
ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta: Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr ( vist ?)Sürakuusa energiline ja valitsemishimuline türann Dionysios. 38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek .
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast.
Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Muistne Gallia - Itaalia põhjaosas, Po jõe tasandikul, alad teiselpool Alpi mägesid (tp. Prantsusmaa) Muistne Rooma ja roomlased - 1200 eKr. tungis latiini rahvas Itaaliasse Tiberi jõe kaldale, rääkisid ladina keeles. 753 eKr. pärimuse järgi Romulus rajas Rooma 1. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. Muistne Etruuria ja etruskid - muistne Etruuria jääb Gallia ja Rooma vahele. Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud.
ROOMA RIIK Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Foorum - e. turuplats . Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. Rahvakoosolek - seadusanlik võim: riigiametnike valimine, üldiste seaduste ja otsuste vastuvõtmine. Senat - täidesaatev võim e. tegelik võim. Senaatorid olid senati liikmed. Konsul - 2 konsulit olid Rooma kõige kõrgemad riigiametnikud. Ülesanne: juhtida sõjaväge. Valiti rahvakoosolekul suursuguste roomlaste seast 1 aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Patriits - täieõiguslik Rooma kodanik. Nad võisid astuda riigiameteisse, pääseda senatisse. Plebeid - e. vaesed olid paljudest õigustest ilma jäetud kodanikud. Rahvatribüün - on plebeide rahvaesindus, kuhu valiti igal aastal esindajad ja kes seisid plebeide huvide eest. Õigus tühistada plebeidele kahjulik senati või konsulite otsus. Rahvatribüüni nõudmisel pandi esimest korda Roomas kirja seadused, mis nim. 12 tahvli seadusteks. 287 eKr. said plebeid võrdsed õigused patriitsidega.
Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Romulus rajas Rooma I - 753 eKr. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. rajati Rooma vabariik - 509 eKr. Vabariik on riigikord, kus riigiametnikud valib rahvas. Seadusandlik võim kuulus Rahvakoosolekule.
ROOMA VALLUTAB ITAALIA Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Leegion - roomlaste peamine väeüksus ca 5000 meest, keda juhtis konsul Konsul - Ülesanne: juhtida sõjaväge (leegioni väejuht). Valiti rahvakoosolekul suursuguste roomlaste seast 1 aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Via Appia - e. Appiuse tee oli kuulsaim tee, ühendas Roomat Capuaga, nime sai konsuli järgi, kes tee ehitust korraldas
KODUSÕJAD ROOMA RIIGIS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: proletaarlane -e. tööline palgasõdur - talupoegade vähesuse tõttu hakkas Rooma sõjavägi koosnema palgasõduritest e. vabatahtlikest elukutselistest sõduritest. kodusõda - palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas . diktaator - piiramatu võimuga ainuvalitseja gladiaatorid - olid orjad , kes võitlesid pealtvaatajate lõbustamisex elu ja surma peale.
Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Ceasari ja Pompeiuse vaheline kodusõda - 49 - 48 eKr. Võidab Ceasar . Pompeius ja Ceasar olid kaks kõige mõjukamat väepealikku. Pompeiusel senati toetus. Ceasar lihtrahava toetus. Spartacuse ülestõus
Kes ta on ja millega sai tuntuks? Pompeius - Rooma väejuht. Kuulasks sai võiduga Vahemere piraatide üle ja idaalade vallutustega: Väike-Aasia, Süüria, Palestiina . Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator . Ässitas orje (gladiaatoreid) mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorite ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. Marcus Crassus - Marcus Licinius Crassus Dives (umbes 115 eKr ­ 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu.
Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: I saj eX Rooma kodusõdade puhkemise põhjused: Palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas.
KRISTLASED JA ROOMA RIIK