Kreemid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

88

docx

Laiatarbe näokreemid ja kasutajate teadlikkus

SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS................................................................................................... 9 2.1Päevakreem, niisutav kreem, aluskreem, öökreem......................................10 2.1.1Päevakreem........................................................................................... 10 2.1.2Niisutav kreem....................................................................................... 11 2.1.3Aluskreem e foundation cream..............................................................11 2.1.4Öökreem.................................................................................

Iluteenindus

6

doc

Kosmeetilises keemias kasutatavad materjalid

saadakse loodusest. · Vitamiinid ja hormoonid- hea moodus viia neid naha sisse + mineraalained- takistavad vähirakkude teket 2. Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad. Väike tabel tänapäeva kreemide tüüpkoostistest:

Keemia

15

pptx

Naha niisutajad

NAHA NIISUTAJAD 1. EMULGAATORID JA NIISUTAJAD · Emulgaator on pindaktiive aine, mis põhjustab kahe või enama segunematu koostisfaasi (homogeenset) emulsiooni. · Lihtsustatult võib öelda, et emulgaatorid aitavad kahel eri vedelal ainel seguneda. · Kreemi põhikoostisained on vesi, õlid ja emulgaator. Emulgaatori ülesanne on takistada veel ja rasvadel omavahel eraldumast. · Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. · Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. · Emulgaatorid on nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Laias laastus jagunevad nad kaheks: 1. Õli vees tüüpi, mis seob õli veega. Näiteks on niisuguseks emulgaatoriks naatriumstearoüül-2-laktülaat, ohutu, kookosest ja palmiõlist sünteesitud aine. 2. Vesi õlis tüüpi, mis seob vee õliga. Näiteks glüt

Iluteenindus

14

docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad

Füüsikaline ja kolloidkeemia

10

doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahu

Füüsikaline ja kolloidkeemia

11

doc

Kosmeetikas kasutatavad vahendid

Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt. Metallide talumatuse korral võivad allergilisi reaktsioone põhjustada: nikkel - sätendavad juukselakid kroom - toonivad kreemid ja puudrid alumiinium - deodorandid Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. SOOVITUSED ALLERGIAHAIGETELE JA ERITI ALLERGILISI NAHAHAIGUSI PÕDEJATELE: Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid. Soovitada võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele mõeldud pesemisvahendeid. Ärge vahetage kergekäeliselt oma nahale sobivaid tooteid. Vajadusel ostke analoogse koostisega kosmeetikat.

Keemia

18

doc

Kosmeetiline keemia

2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid  KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust

Keemia

126

ppt

Kosmeetikakaubad

Muud seebid  Vedelseebid  Ökoseebid  Seebikivivabad seebid Desodorandid, antiperspirandid  Desodorandid -maskeerib higi lõhna  Antiperspirandid - pärsib higi eritumist Suuõõne hooldusvahendid  hambapastad, geelid  suuveed ja eliksiirid  puhastustabletid  hooldusvahendid: - hambaharjad - hambaniidid - hambaorgid Habemeajamisvahendid Habemeajamisvahendid Pärast habemeajamist  Vahud  Näoveed  Kreemid  Geelid  Geelid  Emulsioonid  Pulgad  Niisutajad Dekoratiivkosmeetika Töövahendid  Mitmesugused pintslid (lauvärvidele, ruužile, huultele, puudripintsel )  Harjad (kulmuhari, ripsmehari)  Käsnad ja seened, švammid  Puudritups  Ripsmekoolutaja  Suurendav peegel  Spaatel, teritaja, käärid Dekoratiivkosmeetika  Jumestuskreemid • Vedelad kreemid  Peitepulgad e.

Keemia

Kommentaarid (0)