Kreeka uue valitsuse toimingud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Rahvusvaheline rahandus

saavutanud liikmesriigi keskmist. · Intressimäärad - riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Kriteeriumite täitmine tegelikkuses: 2000. aastate alguses aga ei suutnud mitmed EL-i liikmed Maastrichti kriteeriumite piires püsida ning hakkasid müüma valitsuse võlakirju, et riigivõlga ja eelarvepuudujääki vähendada. Riigid müüsid õigusi oma tulevastele tuludele, vältides nii kriteeriumite otsest rikkumist, kuid loobudes headest tavadest ning eirates rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nii said riigid varjata oma eelarvepuudujääke ja võlatasemeid eri viisidel, muuhulgas järjekindlusetu arvepidamise, eelarveväliste tehingute ning keeruka struktuuriga võla- ja valuutaderivatiivide

Rahvusvaheline rahandus

27

odt

Kreeka Majandus geograafia

.............................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted............................................................................................................................ 7 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse............................................................................. 7 Firmad päirt Kreekast...........................................................

Geograafia

13

docx

Küprose Vabariigi makroökonoomika

Eesti määr juba 9%-ti. Küpros suutis kriisieelsetel aastatel kontrollida erinevate kaupade ja teenuste hinda, et tagada rahvale hea elu. Valitsemissektori võlakoormus SKP-st oli aastal 2000 Küprosel 59,6%. Võlakoormus kasvas 2000-2004 umbes 10%, kuid aastani 2008 langes see jõudsalt kuni 48,9%-ni. See tähendas, et Küprose majandusel hakkas järjest paremini minema. Areng oli märgatav. Joonis 2. Küprose ja Euro area valitsuse võlakoormuse võrldus SKP-st. Allikas: Goverment debt to GDP... 2014 Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine.

Majandus

3

docx

Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast?

Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast? Kõigile on teada, et Kreeka on hetkel euroala probleemsemaid riike. Vaatama sellele, et Kreeka on üritanud ellu viia kokkuhoiumeetmeid, hoida riiki nii stabiilsena, kui sellises olukorras võimalik, ripub ikkagi õhus küsimus, kas Kreeka peaks eurost loobuma? Seda teemat on meedias väga laialdaselt kajastatud, arvamusi on mitmeid. On palju neid, kes arvavad, et Kreeka lahkumine euroalast oleks kasulik, samuti on palju neid, kes arvavad, et see kukutaks kogu Euroopa Liidu ja veaks endaga kaasa veel teisi riike. Oma essees püüan välja tuua olulisimad muutused selle kohta, mis juhtuks siis, kui Kreeka astuks euroringist välja. Muutuseid proovin analüüsida nii Euroopa Liidu, maailma kui ka Kreeka enda tasandilt. Alustuseks, kuidas näeks välja Kreeka lahkumine euroalast? Väga raske on juba seda

Makroökonoomika

2

doc

Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka?

Kas Kreeka hädades on süüdi üksnes Kreeka? 40aastat salapoliitikat ja halbu finantsoskuseid on riigivõla kasvatanud väga suureks, millest Kreeka ei tule ise välja. Terve Euroopa peab teda aitama. Kõik Euroopa riigid peavad rakendama enneolematuid võtteid ja kiiresti eraldama 450miljardit, et Kreekat päästa. Prantsusmaa president pooldab seda, et Kreeka võetakse vastu Euroopa Majandusühendusesse, ka Kreeka unistus on istuda suurte riikidega ühise laua taga ja otsustada tähtsate küsimuste üle. Kahjuks oli Kreeka majandus liiga nõrk, et astuda Euroopa Majandusühendusesse. Kahe aasta pärast aastal 1976 alustatigi läbirääkimisi Kreeka astumisest Euroopa Majandusühendusesse. 1979 sai Kreeka õiguse ühineda Euroopa Majandusühendusega. Ateenas olid inimesed väga õnnelikud, et Kreeka sinna vastu võeti, koguneti tänavatele ja näidati enda õnne

Ühiskond

13

doc

Kreeka majandusarengu analüüs

................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG........................................................................................................11 7. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................12 2 1.Ülevaade ajaloolisest kujunemisest Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega 1829. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. II Maailmasõjas vallutati Kreeka kõigepealt Itaalia poolt (1940) ja pärast okupeeriti Saksamaa poolt (1941-44). Kreeka ühines NATO-ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta

Arenguökonoomika

5

pdf

Euroopa-mis edasi?

Siinkohal olgu ära öeldud, et olen täiesti nõus A.Arraku poolt välja pakutud tulumaksusoodustustega lastevanematele. See aitaks kaasa soovile lapsi saada, suurendaks maksumaksjate arvu ja aitaks üle elada kriisi veelgi suurema prognoositava järeltõuke. Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke laenukoormusi ja nüüd ei osata enam kriisiolukorraga kohanduda. Mõnel EL liikmel on riigivõlaintress pea 12%. Üks selline riik on Kreeka, kus kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

2

docx

Arutlus-Laenuvõtmise poolt ja vastu

laenutähtaega pikendada. See aga võib osutuda eraisikule üsna kulukaks. Näide ühe kiirlaenufirma kodulehelt: 200 eurose laenu tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra tuleb maksta 56 eurot teenustasu. Laenu võetakse ka riigi poolt. Seda ilmselt väga keeruliste asjaolude tõttu, kuna riik ilma suure vajaduseta niisama laenu võtma ei hakka. Majanduskriisidest tulevad ajapikku riigid tavaliselt välja, kuid tänapäeval on kõige silmapaistvamaid riike Kreeka. Nimelt oli Kreekas suur majanduskriis ning riik küsis Euroopa Liidult finantsabi, mida too ka andis. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kreeka on rahvusvaheliste kreeditoride käest

12. klassi ühiskond

Kommentaarid (0)