Kreeka referaat (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

27

odt

Kreeka Majandus geograafia

.............................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted............................................................................................................................ 7 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse............................................................................. 7 Firmad päirt Kreekast...........................................................

Geograafia

19

doc

Kreeka kunst

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

Kunstiajalugu

18

doc

Kreeka referaat

.................................................................... 8 Majandus............................................................................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana ­ Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana ­ Kreeka jumalad................................................................................................10 Olümpiamängud........................................................................................................... 12 Kreeka kultuur.....................................................................................................................

Geograafia

3

docx

Vana-kreeka kokkuvõte

tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki

Ajalugu

26

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

15

docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest

Ajalugu

10

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu

5

docx

Kultuuri- ja kunstiajalugu 10.klass peatükkide 9-14 küsimuste vastused

,,Kükloopide müürid" on Mükeenet ümbritsev müür, nö kükloopide kätetöö 10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? Egeuse kunst jaguneb minoiliseks kunstiks, keraamikaks, kujutavtavaks kunstiks ja ehituskunstiks. Kõrgetasemeliseim oli tarbekunst. 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Egeuse kultuur avastati tänu Heinrich Schliemann'le. Peatükk 10: 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Kreeka kunsti peridoiseeritakse 3 ajastusse, milleks on arhailine ajastu(600-480a eKr), klassikaline ajastu(480-328a eKr) ja hellenistlik ajastu(328eKr-30pKr) 2. Milline oli kreeklaste usund? Kreeklaste usund oli polüteistlik ehk usuti mitmesse jumalasse. 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas valitses orjanudslik demokraatlik ühiskond. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne?

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (5)