Kreeka metsamajandus (0)

KREEKA 
 
Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 
10  miljonit.  Peaaegu  pooled  elanikest  elavad  kahes  suurimas  linnas  Ateenas  ja  Thessalonikis.  Riigi 
pinnamood   on  enamasti  mägine.  Mägede  vahel  asuvad  väikesed  tasandikud  ja  orud  on  peamised 
põllumajandusalad.  
 
Kliima  on  enamikul  riigi  territooriumist   tüüpiliselt    vahemereline ,  sooja  või  palava  suve  ning  pehme 
talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg  alata  juba  aprillis  ja 
kesta  sügiseni.  Ainult  mõnedes  mägede  kõige  niiskemates  kohtades  on  aastas  üle  100  päeva 
sademeid.  Sellistes  kohtades  võib  sademeid  olla  aastas  üle  2  000  mm.  Samas  Kreeka  kagutipus,  sh 
Ateena   ümbruse  piirkonnas  ja  Küklaadide  saarestikus  on  aastas  sademeid  alla  400 mm,  mis on  üks 
madalamaid näitajaid Euroopas.  
 
Keskmine temperatuur aastas on vahemikus 14,5°C riigi põhjaosas ja 19,5°C lõunapoolseimal saarel 
Kreetal .  Absoluutne  miinimumtemperatuur  võib  Kreeka  põhjaosa  mägede  kõrgemates  osades  olla 
kuni  –25°C.  Suvel  kerkivad  maksimumtemperatuurid   sisemaa   erinevates  kohtades  kohati  kuni  42-
45°C.  Riiki  kolmest  küljest  ümbritseva  Vahemere  mõju  muudab  õhutemperatuuri  enamikus 
piirkondades mõõdukamaks.  
 
Metsade iseloomustus ja  metsatüübid  – Kreeka  
 
Kreeka  taimestikku  iseloomustades  tuleb  arvestada,  et   taimestik   on  kõrgusvöönditi  erinev,  sest 
soojas  Vahemere-äärses  piirkonnas  ja  jahedama  keskkonnaga  kõrgemates  piirkondades  on  erinev 
ilmastik.  Need  vööndid  ei ole selgepiirilised ja taimestik  varieerub  pigem mosaiigilaadselt.  
 
 
 
 
Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi:  
-  termo -vahemereline (kuni umbes 400 m)  
-  meso -vahemereline (ligikaudu 400-700 m)  
-  supra -vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m)  
- montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m)  
- supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m)  
 
Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on  valdavad  igihaljaste laialehiste puude liigid, 
nagu  jaanileivapuu  Ceratonia  siliqua,  mastiksipistaatsia  Pistacia  lentiscus,  euroopa   õlipuu   Olea 
 
1 
europaea ,  maasikapuu  Arbutus  sp.,  värvitamm   Quercus   coccifera,  iilekstamm  Quercus   ilex ,  eerikad 
Erica  sp., jne.  
 
Süüria  männi   Pinus   halepensis  ja   kreeta   männi  Pinus  brutia   metsad   esinevad  rannikumadalikel  ja 
kohati  kuni  800  m  kõrguseni.  Metsad  on  suhteliselt  avatud  ja  nende  alustaimestik  koosneb 
igihaljastest  liikidest  nagu   foiniikia   kadakas   Juniperus   phoenicea,  värvitamm  Quercus  coccifera, 
laialehine  fillüüria  Phillyrea  latifolia,  Calicotome  villosa,   puis - eerika   Erica  arborea,  kanarbik  E. 
manipuliflora.  Vahemere   küpress   Cupressus  sempervirens  on  pärismaine  liik  Kreetal  (kõrgusel  kuni 
ligikaudu 1 800 m) ja  Egeuse  mere  idaosa  saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis.  
 
 
 
 
Macchie  ehk   makii .  Termin  "macchie"  ehk  "makii"  tähistab  tihedat,  vahel  läbipääsmatut 
võsataimestikku, mis  on  üldjuhul  1,5-3,5  m  kõrge  ja kus  kasvavad  suures  osas kõvalehised   igihaljad  
liigid  nagu  iilekstamm  (Quercus  ilex),  harilik  maasikapuu  (Arbutus  unedo),  kreeka  maasikapuu  (A. 
andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), 
mastiksipistaatsia  (Pistacia  lentiscus),  laialehine  fillüüria  (Phillyrea  latifolia),  jne.  Makiis  leidub  ka 
lehtpõõsaid  nagu  euroopa  juudapuu  (Cercis  siliquastrum),  harilik  parukapuu  (Cotinus  coggygria), 
euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus).  
 
 
 
 
Phrygana  ehk   früügana .  Termin  "früügana"  tähistab  avatud  põõsastikku,  kus  kasvavad  valdavalt 
madalad,  padjakujulised,  lõhnavad,  ogalised  või  hallilehised  kääbuspõõsad.  Früügana  alasid  on 
saartel  ja  sagedaste  suurte   tulekahjude   tõttu kahjustatud  igihaljaste  laialehiste metsade  aladel, kus 
valdavad  liigid  on  kiviroosik  (Cistus  sp.),   okaskroon   (Sarcopoterium  spinosum),  (Coridothymus 
capitatus),    piimalill  ( Euphorbia   acanthothamnus),  piparrohi  (Saturejia  sp.),   hermanni   koldrohi 
(Anthyllis hermanniae), mikromeeria (Micromeria juliana).  
 
Lehtmetsad. Tammeliikidest, mis esinevad enamasti riigi mandriosa mägedes ja madalamate mägede 
nõlvadel kõrgusel 300 kuni 800 m, on kõige levinumad  karvane  tamm (Quercus pubescens) ja ungari 
 
2 
tamm  (Q.  Frainetto).  Teised  selles  vööndis  esinevad  lehtpuu-  ja  põõsaliigid  on  austria  tamm  (Q. 
Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök  (Carpinus sp.), saar ( Fraxinus  sp.),  vaher  
(Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.),  hobukastan   (Aesculus hippocastanum) jne.  
 
Looduslikud  hariliku   kastani  (Castanea  sativa ) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas.  
 
Montaansed okasmetsad.  Ulatuslikud  okasmetsad, milles domineerivad kas must  mänd  (Pinus nigra) 
või  nulud  ( Abies ),  esinevad  kõrgusel  ca  600  kuni  1  800  m.  Perekonda   nulg   esindab  endeemiline 
kreeka  nulg  (A.  cephalonica)  riigi  lõunaosas,   bulgaaria   nulg  (A.  x  borisii-regis)  Kreeka  keskosas  ja 
euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus  sylvestris ) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel 
mägedel.  
 
Samas  vöötmes  rammusamatel  ja  paksematel  muldadel  on  laialehiste  liikide,  näiteks  hariliku  saare  
(Fagus  sylvatica)  ja  hariliku  pöögi  (Fagus  orientalis)  puhtpuistuid.  Kõrgemal  kui  1  800  m  on  haisva 
kadaka   (Juniperus  foetidissima)  ja  soomusmänni  (Pinus  heldreichii)  metsad.  Kreeka  põhjapiiril  võib 
keskmistel  kõrgustel  leida metsi,  kus  liikidest on   esindatud    arukask   (Betula   pendula ),  euroopa  lehis 
(Larix  decidua ), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik  kuusk  (Picea abies).  
 
 
 
 
Lähisalpiinsed  ja  alpiinsed  kooslused.  Metsad  on  üldiselt   männikud   või  nulumetsad,  Kreeka 
põhjaosas  kohati  pöögimetsad  ja  Kreetal  küpressimetsad.  Kõrgemal  kui  2  000-2  200  m  asuvad 
piirkonnad  on  kaetud  madalakasvuliste  põõsaliikidega,  näiteks  harilik  kadakas  (Juniperus  communis 
ssp.  nana ), hundihammas  (Astragalus sp.), lõhnav  näsiniin  ( Daphne  oleoides), siilirohi (Acantholimon 
echinus),  leesikas  (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne.  
 
Kaljutaimestik.  Lubjakivi - ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes 
väga  huvitavad  erilised  kaljulõhedes  kasvavad  taimed,  mida  nimetatakse  kasmofüütideks. 
Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed.  
 
 
 
3 
Kaldataimestik. Madalamatel  kõrgustel  on  voolusängid    on  enamasti  ääristatud  puuliikidega  nagu 
idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex  agnus -castus) 
ning  suurematel  kõrgustel  pajud  ( Salix   sp.),   sanglepp   ( Alnus   glutinosa),  ahtalehine  saar  (Fraxinus 
angustifolia), paplid ( Populus  sp.) jne. 
 
Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis.  
 
Liik