Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid
Kreeka #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PaulaSandra Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pptx

Kreeka

Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79

Geograafia
thumbnail
20
docx

Kreeka

Rahvastik Kreeka on rahvaarvult keskmine riik, kus elab ligi 10,8 miljonit inimest. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98,5 in/km²), Makedoonia (82,2 in/km²), Bulgaaria (65,2 in/km²) ja Türgiga (97 in/km²), ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile, kuna riigi territooriumist on 80% mägine ning seetõttu on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinna Ateena ümbruses ning teistes linnades/linnapiirkondades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuval Irákleiol. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule ning tihedam asustus on ka saartel. Suhteliselt vähe inimesi elab sisemaal ning mägisematel aladel võib elada ruutkilomeetri kohta 1–5 inimest. Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning

Geograafia
thumbnail
15
docx

Kreeka

Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik Kreekas elab 2013 aasta seisuga 11,115,778 inimest. Rahvastiku tihedus on 85,3 elanikku /km². Linnades elab 61% kogu rahvastikust (2008. aasta põhjal). Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinnas (3,8 miljonit inimest) ning Ateena ümbruses ja suuremates linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli

Geograafia
thumbnail
21
ppt

Kreeka

Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia

Geograafia
thumbnail
3
odt

Kreeka

Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis

Geograafia
thumbnail
32
pptx

KREEKA

KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed  Pealinn on Ateena.  Riigikeeleks kreeka keel.  Rahvaarv 11 325 900 inimest.  Pindala 131,967 km².  Parlamentaarne vabariik.  Iseseisev alates 25. märts 1821.  Rahaühik euro.  Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp                                                 vapp Asukoht  Asub Kagu­Euroopas Balkani poolsaarel,  Euroopa ja Aasia vahel.  Joonia ning Egeuse mere ääres.  37º58´N 23º43´E laiuskraadidel.  Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania,  Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus  Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt  liivakivist. Tekkisid 1­3 miljonit aastat tagasi.  Rannajoon moodustab palju suuremaid ja  väiksemaid lahtesid.  10�

Kultuur
thumbnail
18
doc

Kreeta

Palee on aga hävinenud (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos, Zakros, Gournia, Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda Kreeka emamaalt siia elama asusid, juba arhailist kreeka keelt kõnelev rahvastik. Esimesed väljakaevamised viis läbi Knossoses 1878.a. Minos Kalokairinos, kes kaevas välja osa palee läänefassaadist ja läänetiiva hoidlatest. Peale Kalokairinost üritasid jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog) ja Arthur Evans. 1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised

Kreeka kultuur
thumbnail
28
docx

Vana kreeka

Teooria, 3 at võisid seal elada kreeklased aga võisid mitte. Ilmselt kreeklaste lähedane sugulasrahvad, kreeklased ise põhja pool illüürias või makedoonias. Kreeklaste allikad nimetavad esivanemaid pelasgideks. 3 at 2 poolel tekkis rannikul asulaid, mis käsitöö ja põllumaj kaitstud keskused, nt Rafina lähedal. Esimene riik on Lerna, 3 at lõpp. 3 ja 2 at vahetusel liikus tessaliast lõunasse hõimude laine, paljud asulad hävitati. Vana rahvastik tapeti või assimileerus. Kreeklased nim end ahhailasteks, danaoslasteks ja pelasgideks. Eriti 1 nimetus. Toimus suur edasiminek tootmises, potikeder, põllundus, u 18 saj arenesid linnad, ahhaia hõimudel tihedad sidemed väljaspool, kaubandus, tähtsad küklaadidega, makedoonia, illüüria ja traakiaga. 17-16 saj hakkas kujunema mitu riiki. Piraatide kartusel ei olnud linnad päris mere ääres. Aga rannikulinnad arenesid kiiremini. Kõige varem tugevnes Argolise riik. 17-15 saj

Vanaaeg



Lisainfo

Kokkuvõte Kreeka asukohast, rahvastikust, loodusest, jne...

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun