Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kreeka mütoloogia ülevaade (0)

1 Hindamata
Punktid
Kreeka mütoloogia ülevaade #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
docx

Kreeka mütoloogia

rikuvad, kuid mis jumaliku sekkumise läbi jälle taastub. Tema stiil oli pidulikult ülev. Ta suurendas näitlejate arvu 1-lt 2-le ja vähendas koori osatähtsust tunduvalt. Tema sulest pärinevad ka ’Oresteia’, ’Seitse Teeba vastu’, ’Pärslased’(Salamise lahing pärslaste silme läbi) Europe Europe oli ärganud veidrast unenäost, kus tema üle vaidlesid kaks mandrit: Aasia ja nimeta manner, mis väitis, et Zeus tüdruku talle annab. Europe läks koos sõbrannadega aasale lilli, nartsisse, hüatsinte, korjama. Zeus jälgis seda kaunist pilti kõrgelt taevast, kui Eros talle armunoole südamesse lasi ja jumal Europesse armus. Et Hera midagi ei märkaks, muutis ta end sõnniks ja laskus maale. Ta oli nii ilus ja ümises nii hüpnotiseerivalt, et Europe sattus oma kaaslastest kaugemale sõnni vaadates. Sõnn lasi tal endale selga istuda ja siis tuiskas üle mere, kust tulid välja merejumalad

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Kreeka mütoloogia mõisted

Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad,

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Kreeka mütoloogia

Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Kreeka mütoloogia

ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaali

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Kreeka mütoloogia

villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Kreeka mütoloogilised olendid

Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata, Zeusil õnnestus pääseda, väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Paan-Vastab number 12

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kreeka ajaloo ülevaade

Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta ­ Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted o

Ajalugu



Lisainfo

Lühikonspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun