Kreeka ja Rooma kultuuri erisused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur?

  Kuningas   valitses   koos nõukoguga   ­   senatiga,   mille   koosseisu   kuulusid   tähtsamate   sugukondade   vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi.       Rooma   riigis   oli   valdavalt   talupojaühiskond.   Ainult   maavaldaja   oli   kogukonna täisväärtuslik   liige.   Maavaldus   tagas   ka   majandusliku   ning   isikliku   sõltumatuse,   samuti piisava   jõukuse   oma   kodanikukohustuste,   esmajoones   sõjaväekohustuse   täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne

Ajalugu

5

doc

Keskaja Rooma

korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud

Ajalugu

9

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas

Ajalugu

4

doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu 2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele (Ilias / Odüsseia) 3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis ­ linnriigid Vanas-Kreekas (Ateena, Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne

Ajalugu

5

odt

Vana-Rooma küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia ­ Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud ­ Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud ­ lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 ­ 6 saj. Ekr Rooma ­ 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg ­ 753-510 eKr. Kuningate aeg ­ Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad ­ tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad ­ pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon ­ Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.

Ajalugu

38

pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr

Ajalugu

19

doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg ­ Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg ­ Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr

Ajalugu

1

doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid ­ salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus ­ taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera ­ abielu kaitsja, Hephaistos ­ tule-ja sepatöö jumal, Ares ­ eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene ­ lineaarkiri sõjajumal, Hermes ­ jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, ­ loomade- ja jahijumal, Apollon ­ ilu-ja kunstijumal, Dionysos

Ajalugu

Kommentaarid (0)