Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka ja Makedoonia (0)

1 Hindamata
Punktid
Kreeka ja Makedoonia #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Filire Õppematerjali autor
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Hellenismiperiood

338 ­ 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ­ 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus,

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad ­ monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.

Ajalugu
thumbnail
1
odt

HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr)

HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus pa

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Hellenism

Hellenism Hellenismiperiood (3-1 saj. Ekr.) algas Aleksander Suure vallutusretkega Väike-Aasiasse, Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
3
doc

Hellenism

1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure

Ajalugu
thumbnail
3
doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks ­ minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Hellenistliku kultuuri ehedamaid näiteid

Hellenistliku kultuuri ehedamad näited Philippos 2. langes vandenõulaste käe läbi ja kreeka riigi uueks valitsejaks sai Aleksander Suur.Ta tegi suuri vallutusi.Aleksander Suure vallutusretk pani alguse ajajärgule ,mida nimetatakse hellenismiperioodiks.Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun