50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annasus
Õppematerjali autor
valitseja Hades. Zeusi teine õde, Demeter, oli mulla, selle sigivuse ja vilja jumalanna. Jumalate kohta on palju müüte, nagu ka Muistses Egiptuses ja Mesopotaamias. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed ja moodustasid jumalate noorema põlvkonna: sõjajumalanna Athena, kellest peeti erinevalt sõjajumalast Aresest väga lugu; valgusejumal Apollon ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused. Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi.
inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr
inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad. 2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast? Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. 3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg Vanaaeg Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr) 3.Peatükk. Idamaad 1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke? Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr
Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile jõukam kiht, kelle seast pärinesid ka kogonna liidrid. Kuid selgelt eristuvateks varanduslikeks klassideks toonane ühiskond arvatavasti veel ei jagunenud. Stonehenge kultuskompleks (III aastatuhandest eKr) on kuulsaim näide mitmetest megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka kogukondade sooviga näidata end neile kuuluva maa tõeliste valdajatena. Igal juhul annavad
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
MOOSESE SEADUSED. PROHVETID. Iisraeli ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas on Vana Testament - sajandite vältel kirjutatud ning järk-järgult kokkuseatud heebrealaste tekstide kogum. Samavõrd põhjalikku ajalookäsitlust ei leidu ühegi teise muistse rahva kohta. Ajaloole lisaks sisaldab Vana Testament iisraellaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste kogu, moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid jm. 3.saj eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai temast ristiusu pühakirja - Piibli osa. Iisraeli rahvas teenis ainujumalat, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida. Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku. Neis oli kõige
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid