Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli.
Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides.
Kreetalased arendasid välja lineaarkirja.
Lossides valitsesid arvatavasti preester -kuningad.
Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi.
Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom.
Mükeene oli ühiskonna- ja kultuuritasemelt Kreetast nõrgem. Küll aga olid nad sõjaliselt väga tugevad ( hobused ja sõjakaarikud).
Umbes 1500 ekr vallutasid kreeklased Kreeta saare ja võtsid kiiresti omaks kreetalaste minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja endale sobivaks.
Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid).
Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe.
Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest kangelastest( Herakles , Argo, Helena, Agamemmnon, Achilleus , Ilias , Odysseus ).
Tume
ajajärk( 1100-800 ekr)
Lossid hüljati, kiri unustati, elanikkonna arv vähenes, Kreeka langes peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele .
Osa kreeklaseid rändas Väike- Aasia läänerannikule, mis muutus püsivaks kreeklaste elukohaks.
Arhailine(
800- 500 ekr) ja Klassikaline( 500- 338 ekr) Kreeka
8 sajandil ekr hakkasid Kreekas ilmnema tsivilisatsiooni põhilised tunnused, elanikkonna arv kasvas, tekkisid klassid ja linnad. Taastati sidemed välismaaga.
8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid elama Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Musta mere rannikule. Loodeti leida vajaliku metalli ja kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad.
Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid.
Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kõik kommentaarid