Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kreeka Vanim Periood - sarnased materjalid

kreek, umal, odysseus, trooja, zeus, achilleus, hera, kreeklased, section, odysseuse, argo, athena, ilias, herakles, oidipus, sseia, hektor, tsid, ngud, idus, muistendi, kreeta, schliemann, prometheus, saat, achilleuse, theseus, itis, lestusm, eros, koletis, tles, imed, seep, stis, aphrodite, argonaudid, patroklos, sireenid, hise, imas, heks, saarele
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune ­ kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune ­ kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Trooja Sõda

Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa ­ kuus; metron ­ mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. EGEUSE KULTUUR Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke ­ seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised. Kreetlased elasid suurte sugukondadena või ühe valitseja võimu all. Nende losside ja majadel

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr ­ Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur ­ riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

-kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus

Ajalugu
282 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast.

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

hobusekasvatusega, hetiidid olid kaarikusõitjad 19 saj ,kreeklased on olemas kui hakkavad lineaarkirja b tekstid 15 saja, 16 saj esimesed kaarikukujundid, India Veeda traditsioon 012 saj , arenes välja Sanskriti keel , india kaarikusõit.Algkodu vb otsida sealt kust saab igale poole, ja kus on põhjust oletada et hobused ja kaarikukoht , on suur stepi vöönd ulatub ukrainast põhja- kasastanini,toimus väljaränne alates 3 at lõpu poolest ,hetiidi 3 at lõpus, kreeklased hiline 3 at lõpp, Induse tsivilisatsioon ei olnud indoeurooplaste loodud , langus ,sissetungi pärast Väike-aasia kolmanda aastatuhande märke et oleks sissetungid toimunud, ja leiame väike aasiast esimesed indoeurooplased sealt, pole märke sissetungist . Mõni arvab et elasid kogu aeg Anatoolias. Hetiidi kujundasid suure riigi hiljemalt 17 saj alates. Allutasid Hatti rahvale kuulunud Hattuša ja tegid sellest oma pealinna ja hakkasid end ka nimetama hattideks. Võtsid Hati pärimuse üle

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)

Kirjandus
258 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Kreeka mütoloogia

Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Antiikmütoloogia

Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter ­ peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno ­ abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus ­ merejumal 4. Hades ehk Pluto ­ allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva ­ linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon ­ tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana ­ looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus ­ armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius ­ kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars ­ sõjajumal 11

Kunstiajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel ­ kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur ­ kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega ­ minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A ­ seda ei osata lugeda. Lossid ­ saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
29
odt

Üldajalugu

ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) Mükeenelased sõjakamad. Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid Härjakultus

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad, kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte ­ Küklaadide ­ jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt tähtsaim Knossos. Küklaadidel kujunes omapärane regionaalne kultuur, mida iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2

Antiikmütoloogia
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg ­ rooma luule õitseng (43 eKr ­ 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk ­ epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 ­ 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk ­ enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele ­ pulmapidu kuninglik.

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri ­ nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa)

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

See oli Horose linn. Sellest linnast sai alguse Lõuna-Egiptuse ühendamine. Teisel Niiluse kaldal oli Elefandinopolis. 4)Veel edasi põhja pool, selle käänaku (izluchina) lõunaosas, mille moodustab Punasele merele lähenev Niilus, asetses Teebai nomos ja üks Egiptuse suurimaid linnu, kuulus Teebai. Egiptuse keeles oli tema nimi Tepe. Selle linna nimetus meenutas kreeklastele nende kodumaise linna Teebai (TEEBA) nimetust, ning hakkasid Tepet nimetama Teebaiks. Kreeklased nimetasid Egiptuse Teebaid, mis neile Homerose ajastul (11-9 ss.) tundus rikkaima linnana, erinevalt oma setsmeväravalisest Teebaist ­ sajaväravaliseks Teebaiks. Teebai oli tõesti suur linn. Rida tema templeid on säilinud kuni meie päevini. Teebais kummardati jumal Amon'it, keda hiljem kõrvutati päikesejumal Ra'ga. 5) Veelgi põhja pool asetses Niiluse käänaku keskel Koptos'e linn ja nomos. Koptoses kummardati viljakus- ja sigivusjumalat Min'i. See linn asetses oru kõige

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kreeka KT konspekt 11. klass

kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks.

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Antiikmütoloogia" mõisted

Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja

Kunstiajalugu
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun