Facebook Like

Kreeka Vanim Periood (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kreeka Vanim Periood
Referaat
Tallinn 2007
Sisukord
Eessõna 3
Article I. Maa ja selle rahvastik 4
Section I.1 Kreeka loodus 4
Section I.2 Rahvastik . 5
Article II. Kreeta -mükeene kultuur 5
Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann . 5
Section II.2 Evans. Knosose palee . 6
Article III. Kreeka usund 8
Section III.1 Müüt maailma algusest. 8
Section III.2 Kreeka jumalad 8
Section III.3 Inimeste teke. Prometheus . 10
Section III.4 Müüt neljast ajastust. 10
Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest. 11
Article IV. Kangelasmüüdid 13
Section IV.1 Theseus . 14
Section IV.2 Oidipus . 15
Article I. Argonautide müüt 16
Article I. Vana-Kreeka eepos " Ilias " 17
Article I. Vana- Kreek eepos "Odüsseia" 20
Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid 22
Kasutatud kirjandus 26



Eessõna


Kreekat peetakse üheks ajaloo kultuuri hälliks. Klassikalisest kreeka ajastust on tulnud tänapäeva maailma, paljud kultuurilised ja poliitilised aspektid. Näiteks, Demokraatia kui mõiste on saabunud läbi aegade täna päeva poliitikasse ja valitsemise korda Klassikalisest kreekast , Ateena linnriigist. Sama moodi on pärit sellest ajastust ka teadri alus tõed. Kuna klassikalisest ajastus hakkati Ateena linnriigist komöödia ja tragöödia ettendusi. Kuid me unustame alati ära tõe, et paljud müüdid ja legendid , mida tänase päevani harrastatakse rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri.
Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposedIilias “ ja „Odüsseia“ millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund , mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium , mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama .
  • Maa ja selle rahvastik

  • Kreeka loodus


    Vana- Kreeka võttis oma alla Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia ranniku. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused.
    Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule . Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse ( Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni.
    Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva.
    Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks.
    Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks : lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
    Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika . Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
    Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis.
    Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
    Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis. Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra .
    Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus . Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu , kitsi ja lambaid . Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega.
  • Rahvastik.


    Vanad kreeklased nimetasid oma maad Hellaseks ja endid helleenideks. Helleenid jagunesid mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia,
    doorid, ahhaia ja joonia suguharu . Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi Kreeka ürgelanikud. Teine muistend jutustab, kuidas doorlased liikusid Kesk- Kreekas asuvast Doorisest Peloponnesosse ja vallutasid selle pikkamisi.
    Joonis 1 Iidsed Trooja müürid
  • Kreeta-mükeene kultuur

  • Väljakaevamised. Schliemann.


    Kreeka ajaloo vanimaist perioodist teame praegusajal muististe järgi, mis on avastatud väljakaevamiste puhul: ehitiste, relvade, tarberiistade jne jäänuste järgi. Varemalt tundsid õpetlased vanimat perioodi ainult kahe tuntud poeemi "Iliase" ja "Odüsseia" järgi. Need poeemid jutustavad Trooja sõjast. See sõda toimus kreeklaste ja troojalaste vahel Väike- Aasias (Trooja juures). Mingisuguseid muid mälestusmärke sellest Kreeka ajaloo kaugest perioodist tollajal polnud. Seepärast arvasid õpetlased, et sündmused, mida kirjeldavad "Ilias" ja "Odüsseia", on lihtsalt välja mõeldud. Kuid hiljem väljakaevamiste käigus selgus, et paljugi, millest jutustatakse " Iliases " ja "Odüsseias", on tõepoolest sündinud.
    Esimene, kes püüdis "Iliases" ja "Odüsseias" esitatud sündmuste esemelisi mälestusmärke leida, oli saksa õpetlane Heinrich Schliemann. Jutustatakse, et teda ahvatlesid need poeemid juba noorusest peale ja ta uskus, et nad kirjeldavad tegelikku elu.
    1870.a. siirdus Schliemann Väike-Aasia rannikule ja alustas väljakaevamisi Hellespontose juures Hissarliki künkal. Ta lootis avastada muistset Troojat, kus muistendi järgi valitses kuningas Priamos . Schliemann arvas , et Trooja linna jäänused asuvad kõige madalamates pinnasekihtides ja seepärast ei pööranudki erilist tähelepanu neile keskmistele kihtidele, mis purunesid väljakaevamiste juures. Selles tegi aga Schliemann vea, sest koos nende keskmiste kihtidega hävitaski ta just selle Trooja mälestusmärgid, mida ta otsis. Hiljem pööras sellele tähelepanu üks ta abilisi, kes leidis just selle Trooja, mida kirjeldab "Ilias".
    Pärast mitmeaastast väsimatut Trooja väljakaevamise tööd sõitis Schliemann Balkani poolsaare lõunaossa. Seal toimetas ta väljakaevamisi kreeklaste juhi Agamemnoni linnas Mükeenes. Juba ta esimesi samme kroonis üllatav edu. Ta leidis otsekohe mitu hauda, millest avastas surnute toredaid ehiseid: kuld - ja hõbeilustisi, kuldmaske, mis pandi surnutele näole, ja samuti kaunilt väljatöötatud relvi . Seejärel avastas Schliemann akropolise (linnuse) müüride jäänused, mis olid laotud massiivseist kividest. Niisuguseid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need kõnelevad varasest, ülivanast kultuurist, mida nimetatakse mükeene kultuuriks .
  • Evans. Knosose palee.


    Pärast Schliemanni tegi ülitähtsaid avastusi Kreeta saarel peamiselt inglise õpetlane Evans. XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses.
    Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas esineb jutustus sellest, kuidas Kreeta võimas kuningas Minos käskinud osaval meistril Daidalosel ehitada Knososesse suur palee. Selles oli hulk suuri ja väikesi saale ning koridore, milles võis kergesti ära eksida. Seda paleed nimetati labürindiks. Kreetal avastati samuti teisigi ehitisi : töökodasid, ladusid , toredaid hauakambreid, väikesi losse jne. Kunsti ja käsitöö mälestusesemeist on meie päevini säilinud peamiselt ilusaid savinõud kunstipäraste kirjatistega, pronkskujukesi, relvi jne. Ruumide siseseinad, nõud ja muud kodused tarbeesemed on kaunistatud mitmesuguste rahva elu kujutavate piltidega. On kujutatud naiste tantsu, meeste rusikavõitlust, sõdurite sõjaretki; vahel joonistati loomi, härjajahti, samuti lilli ja mitmesuguseid mustreid .
    Kreetalt leiti samuti kirjalikke mälestusmärke, kuid õpetlased pole neid suutnud seni lugeda. Seepärast teame alles vähe paljudestki Kreeta eluavaldustest.
    Meil on teada, et Kreeta riik oli tugev ja oli suhtlemises mõningate suurte Idamaa riikidega (näit. Egiptusega).
    Kreeta kultuur sarnaneb paljuski mükeene kultuuri mälestusmärkidega; nii üks kui teine esineb III ja II aastatuhandel e. u. a. ja on tuntud ühise kreeta- mükeene kultuurina. Seega õitses seegi kultuur selsamal ajal, kui eksisteerisid Egiptus , Babüloonia ja teised Idamaa riigid.
    Joonis 2 Lõvi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kreeka Vanim Periood #1 Kreeka Vanim Periood #2 Kreeka Vanim Periood #3 Kreeka Vanim Periood #4 Kreeka Vanim Periood #5 Kreeka Vanim Periood #6 Kreeka Vanim Periood #7 Kreeka Vanim Periood #8 Kreeka Vanim Periood #9 Kreeka Vanim Periood #10 Kreeka Vanim Periood #11 Kreeka Vanim Periood #12 Kreeka Vanim Periood #13 Kreeka Vanim Periood #14 Kreeka Vanim Periood #15 Kreeka Vanim Periood #16 Kreeka Vanim Periood #17 Kreeka Vanim Periood #18 Kreeka Vanim Periood #19 Kreeka Vanim Periood #20 Kreeka Vanim Periood #21 Kreeka Vanim Periood #22 Kreeka Vanim Periood #23 Kreeka Vanim Periood #24 Kreeka Vanim Periood #25 Kreeka Vanim Periood #26
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor despair1 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    Lae alla (tasuta) .doc
    HTTP/1.1 200 OK<-https://anaalabi.fra1.digitaloceanspaces.com/doc/15241493052228.pdf PDF <-/mnt/lisa_perse/docstxt/15241493052228.txt

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    doc
    Vana-Kreeka
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    42
    doc
    Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    17
    doc
    Trooja Sõda
    41
    doc
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun