Kraniaalnärvide tabel (3)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Kraniaalnärvid

1. MEELEELUNDITE NÄRVID (I, II, VIII): üldiselt ESA (somaat. ns) 1.1 N. olfactorii (I) ­ haistmisnärv, vegetatiivne ns Haistmisnärv, funktsioonilt EVA, aga EVA tuumi pole. Tuuma rolli täidab Bulbus olfactorii. Pole ka ühtset tundeganglioni, vaid haistmisepiteelis on ganglionirakud laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) ­ neuriit ­ (põimub) haistmisniitideks e ­närvideks ­ (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius ­ glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedi

Anatoomia

4

docx

Kraniaalnärvid

Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampulla

Anatoomia

16

pdf

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus  f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n.

Meditsiin

12

pdf

Süda, veenid, arterid, spinaalnärvid, lümfisüsteem, aju

4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on

Meditsiin

42

docx

ANATOOMIA - AJU

 katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid FÜLOGENEETILINE JAOTUS PALLIUM – MANTEL - uuem osa - moodustab:  otsaju sein – koor + valgeaine – katab peaaju ülejäänud osasid - põhiline komponent ots- ehk suurajukoor -> kõrgeim suprasegmentaarne tsenter TRUNCUS ENCEPHALICUS – PEAAJUTÜVI - vanem osa - hõlmab kõik ülejäänud ajuosad - ajutüves on suprasegmentaarse aparaadi madalamad tsentrid ja kogu segmentaarne aparaat – kraniaalnärvide tuumad jne + 12 paari kraniaalnärve Üldandmed - paikeb koljuõõnes - suhtub kujult koljuõõnesse nagu positiiv negatiivisse - mõõtmed on varieeruvad - kaal  vastsündinu – 400g  1. eluaasta lõpul – ligi 1000g  kasvamine toimub 20.-25. eluaastani  meeste aju keskmiselt ligi 1400g  naiste aju keskmiselt 100-150g vahem  absoluutne kaal ei iseloomusta andekust ega talenti Võrdlus loomadega

Anatoomia

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

- kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 4 NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 1. TSENTRAALNE e KESKNÄRVISÜSTEEM PEAAJU SELJAAJU 5 osa segmentidena 2. PERIFEERNE e PIIRDENÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE e VEGETATIIVNE NS kehanärvisüsteem Kraniaalnärvid ​Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline 12 paari 31 paari NS NS NÄRVISÜSTEEMI TALITUSLIK JAGUNEMINE 1. SOMAATILINE ehk kehanärvisüsteem ● reguleerib skeletilihaste tegevust ● koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel ● on teadlik ja tahtlik NS ● tsentraalseks ​osaks on peaalju ja seljaaju

Anatoomia ja füsioloogia

17

rtf

Inimese lihased, arstidele

Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi

Anatoomia ja füsioloogia

33

docx

Anatoomia eksam

163) Nimeta lihas, mis teostab painutust nii puusa- kui ka põlveliigeses. M. sartorius 164) Kirjelda lõikehammaste ehitust: peitlikujulised ja ülesannet: toidupala hammustamiseks. 165) Keskkõrvas (trummiõõnes) asuvad malleus, incus, stapes. 166) Nervus accessorius on motoorne närv, mis innerveerib m. sterocleidomastoideus’t ja m. trapezius’t. 167) Kortikobulbaarne tee koordineerib kraniaalnärvide motoorseid funktsioone. 168) Mioos on silmaava ahenemine. 169) Kusepõiest väljub kusiti (urethra). 170) Nimeta valk, mille molekuli nihkumine vabastab aktiinifilamendilt müosiini peade kinnituskohad. TROPOMÜOSIIN 171) Aktiivne D-vitamiin-hormoon on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist. 172) Ühekihilist silinderepiteeli leidub sapipõies, emakas, jämesooles. 173) Corti elundi ülesandeks on erineva kõrgusega helide sisekõrva

Anatoomia

Kommentaarid (3)