Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmose kehad (2)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kosmose kehad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Suun Õppematerjali autor
Asteroidid, meteoroidid, komeedid, must auk, jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO...............................................................

Füüsika
thumbnail
11
doc

Nimetu

..............................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................10 2 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb lühidalt asteroide, komeete ja meteoorkehi, nende iseärasusi ja tähtsust. Nende salapäraste taevakehade ilmumisega taevavõlvile, on seostatud mitmed sündmusi, kuid hilisemad uuringud näitavad, et need kehad võivad tekitada maale jäädavat kahju ning tappa tuhandeid, isegi sadu tuhandeid inimesi. Üldjuhul ei tee inimesed neil kolmel erilist vahet, kuigi nad on väga erinevad. Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab. Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal. 3 Asteroidid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese

Füüsika
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud pi

Füüsika
thumbnail
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori-tüüpi asteroid- periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 aü ehk kaugemale Maast, Apollo-tüüpi asteroid- tu

Füüsika
thumbnail
14
doc

Meteoriidid, asteroidid, komeedid

hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale. Kuni viimase ajani olid meteoriidid ainsad vahendid kosmiliste tahkete kehade keemiliseks uurimiseks. Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja

Füüsika
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm [4.aprill] 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 [4.aprill] 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun [4

Füüsika
thumbnail
8
doc

Referaat Universumist

Gravitatsioonijõud on jõud, millele allub absoluutselt kõik. Gravitatsioonijõud valitseb looduses kõikjal ning siiamaani pole avastatud ühtegi teist nii tugevad jõudu, mis valitseks nii tugevalt. Gravitatsiooniväli mõjub ühtemoodi nii kergetele kehadele kui ka rasketele kehadele. I.Newton oletas, et valgus tõmbub massiivsete kehade poole. Sellest oletusest algabki mustade aukude ja nende hämmastavate omaduste avastamise eellugu. Newtoni gravitatsiooniteooria kohaselt liiguvad kehad tähe gravitatsiooniväljas kas mööda lahtist kõverat, milleks võivad olla hüperbool võo parabool, või mööda kinnist kõverat- ellipsit. Mustast august kaugel on gravitatsiooniväli nõrk ja kõiki nähtusi saab üsna täpselt kirjeldada Newtoni teooria abil: kehtivad Newtoni loodud taevamehaanika seadused. Mida lähemal mustale augule, seda vähem need seadused kehtivad. Mõningad iseärasused, mis on keha liikumisel musta augu gravitatsiooniväljas: Newtoni teooria

Füüsika
thumbnail
7
doc

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad

peamiselt rauast ja niklist ja on pärit ilmselt mingi suurema keha sisemusest. Tuntakse ka mitmeid asteroidide perekondi, näiteks Ateenlased ja Apollod, millel on Maa orbiidiga ristuvad orbiidid ja mis võivad meie planeedile ohtlikuks osutuda. Arvatakse, et asteroidi plahvatusega praeguse Mehhiko kohal surid välja dinosaurused ja hävisid paljud liigid. 3.2. Komeedid. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud jäämäega, mille tahke osa on tuntud kümnetest meetritest kümnete kilomeetriteni ulatuva tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv ­ komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud

Kategoriseerimata




Kommentaarid (2)

kenn146 profiilipilt
kenn146: inimesed te võiksite kirjutada ka mida teil seal faili sisus on
22:39 07-01-2009
kenn146 profiilipilt
kenn146: võiks parem olla eelasin et on parem materjal
22:31 07-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun