Kosjaskäik vanasti (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Eesti pulmatraditsioonid

kontvõõraste ehk lapulistena. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. 5  PULMATRADITSIOONID EESTIS 3.1 Kosjad Nüüd juba unustusse vajunud kosjaskäigu kombestikus oli ka pruuk, et kosjaskäik pidi toimuma noores kuus ja pimeduse varjus. Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad. Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine, kuulamas käis vanem naine – sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina

Perekonnaõpetus

10

doc

Eesti pulmakombed

Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita. Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg. Enamasti sõideti kosja teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul ning soovitatavalt noore kuuga, kuna see pidavat õnne ja viljakust tooma. Kosja sõideti tavaliselt saani või vankriga, mis oli ehitud kellade ja kuljustega, et kosjade saabumine kaugele kuulda oleks. Kosjasõidu hobune pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, parimaks peeti valget hobust, kuid must ei tohtinud kindlasti olla

Perekonnaõpetus

11

doc

Eesti pulmatraditsioonid

Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga ­ kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla. Saades eitava vastuse, võis ema seitsme kuu möödudes uuesti õnne proovima minna, kuid kui kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti

Perekonnaõpetus

5

docx

Eesti pulm ennemuiste

perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt ­ tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel ­ kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu selle tuppa võttis, tähendas see jah-sõna, kui mitte, tähendas see jällegi keeldumist. Vahel olid aktiivsemaks pooleks ka neiud ise ­ nemad võisid käia kolm korda aastas tupele kutsumas. Sellisel juhul sidusid nad endale tühja noatupe vööle ja läksid linna peale poissi otsima

Ajalugu

30

doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

.................................................................. 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates......................................................................................

Perekonnaõpetus

15

doc

Eesti pulma traditsioonid

Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades! 3 PULMASÜMBOOLIKA Iga inimese jaoks on pulmade kohta erinev arvamus. Mõned arvavad, et pulmad peavad olema sellised, nagu televiisoris ameerika filmides näidatakse, mõned tahavad, et nende pulmad oleksid vanade tavade järgi ja mõned arvavad, et tema

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

62

doc

Kahe inimese kooselu

Pulmapidu ise on väljunud tavapärastest raamidest. Aastakümneid kombeks olnud tavad on asendunud kõige erinevamate võimalustega. Valitseb täielik vabadus, kuidas korraldada abielu sõlmimist ja pulmapidu. Tänapäeval kannavad pruudid rahvarõivaste asemel enamjaolt pikki, rikkalike, pidulikke valgeid pruutkleite, mis muutusid soosituiks 1970 lõpul. Valget peetakse alates 19.sajandist mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Kui vanasti oli peakatte mõtteks kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest, siis tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja seda kasutatakse vaid ehtena. Vanasti peeti pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid 9 peeti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaine enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval sätib pruudi soengusse juuksur. Etiketi järgi on peigmehel

Ühiskond

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)