Koseteadliku kalapüügi korraldamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub selektiivsus, millistest keskkonnatingimustest sõltub ?
  • Mida kujutab endast traalnoot ?
 
Säutsu twitteris
1.Mõiste „ Kalandus ” sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5)
Kalmaarid , krevetid, molluskid , peajalgsed( kaheksajalad ). Vaalapüük (Norra ja Jaapan).
Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks).

2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12)

Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias , Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine . Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist.
Põhjus: maailmas kasutatav kalapüügi tehnika on nii võrd täiuslik juba . See tõttu kalavarusid vähe . Laevastik on arenenud, lossimisaparatuur arenenud. Ülekasutamine.
Püütakse 200-2500m sügavuselt.

3.Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13)
Kalavarude üleekspluteerimine põhjustab ülepüüki.Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks.
Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h. teadlased veendunud, et veekogude elusressurssid on küll taastuvad , kuid mitte lõpmatud ja vajavad selleks, et rahuldada maailma aina kasvava elanikkonna toiduvajadust ka tulevikus, mõistlikku korraldamist.

Maailm on nüüd silmitsi ülemaailmse kalapüügi kriis enneolematu taseme. Vastavalt ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), 70% maailma kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat
Fueled by suurenev nõudlus, kiiresti arenev tehnoloogia ja massiline valitsuse subsiidiumid , globaalse kalalaevastiku on jõudnud, ning paljudes valdkondades ületatud, piirid jätkusuutlikkust ohustamata oluline toiduaine kogu maailma jaoks. Lisaks ülepüügi kulud töökohtade kaubandusliku ja harrastuskalapüügi sektori häirib sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kalurite kogukondade arengumaade ja arenenud riikide sarnased, ning ohustab merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust. ÜRO Toidu-ja Põllumajanduse Organisatsioon on hoiatanud, et "kui tööstusliku kalalaevastiku kontrollivad siseriiklike ja rahvusvahelisi eeskirju, ... katastroofilisi sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi oodata kogu tööstusharu, sealhulgas toidupuuduse rannaäärse arengumaade kui mereannid ette suuremate allikas toidu valgu ... kui ka töökohti. "

Kahe aastaga kukkus kalapüük kokku.Viimasel ajal võib täheldada seda et ülepüügi oht on paljudel sellistel kalaliikidel keda hakati püüdma suht hiljuti ( haid ja raid). Maailma turul suht hinnatud. Mida varem hakkab kalaliik kudema seda kehvem on kalavaru üle püüda. Maailma kalavarud on kasutatud maksimaalselt võimalikul tasandil. Palju on ülepüütud. Varud sõltuvad ka muudest keskkonnatingimustest . Peruu anzoovis sõltub El Ninjost. Mida varem saavad eesti kalad suguküpseks seda rohkem varud kõiguvad. Peipsi tint elab 1 aasta.

4.Kalakasvatuse kogutoodangu muutumine alates 1950-ndast aastast ,kalakasvatuse perspektiivid Eestis ja EL-s ,kasvatamiseks perspektiivsed liigid (L-1,11,23)

Kala poole rohkem tänu kalakasvatustele. Edukalt kasvatatakse Kagu-Aasias krevette. Austreid . Eestis On kalakasvatuse osa väga tühine präägu.Meie madala veeline rannikumeri ei sobi eriti. Kuigi paar lahte on. Kuid need on liiga avatud . Perspektiivset võib saada sisevetes(Audru). 100-150 t kalakasvatusi rajatakse eestis edasi. On häid rannikuid mis ei kasutata. Merekalakasvatus on seotud sellega kas on entusiasmi või mitte. EL-s on keskkonnatingimused riikides erinevad. Põhja riikides väga head perspektiivid (Norra fjordid ,Sotimaa). Lõuna meredes on perspekriivsed austri ,karpide kasvatuste edasi arendamine. Aga ka muude merekalade kasvandused. EL kalakasvatuse arendamisele pöörab väga suurt tähelepanu.

5.Kalapüük maailma siseveekogudes, saagid,prevaleerivad liigid, kalapüük Eesti sisevetes (L1-1,11,14)
Sisevetes kalasaagid olnud stabiilsed kasvanud vähe. 10 % kalasaagist tuleb sisevete kalapüügist. Regioonid : Aasia suured jõed ,Aafrika ,Põhja-Ameerika , Euroopa sisevetes on Peipsi ja Pihkva jrv. Kalasaake eestis annab kõige rohkem Peipsi . Sisevete kalapüügi üheks objektist jõesilm.(80-100 t astas präägu 30-35 t) Püütakse Narva jõest. Pärnumaa jõgedest samuti . Jägalast .

6. Peamised negatiivsed tegurid ,mis on mõjunud maailmamere kalavarusid viimastel kümnenditel(FAO)(L 1-1, 14-15).

Neli peamised tegurid väheneb liikide ja nende kehva taastumist.
1. (suguküpsete kalade ülepüük) on kaasa toonud suurenenud osatähtsus kalapüügi ja arvu suurenemine noorte ja toiduks püütud kala. Üldine viskama määr on 25%, kuid mõnede liikide määr on palju kõrgem, jõudes haripunkti krevetitraalid kui 84% saagi kaalu järgi on visata . Kalad erinevalt imetajad kasvavad pidevalt kaalu pärast lõpptähtaega ja munatoodang suureneb proportsionaalselt kaalule pannes preemia vanemad püüavad säilitada elanikkonnale. Nii et suurendada kalapüügi survet mitte ainult alandab määr langeb, kuid tapmine abiteenuste liike, "kaaspüügi" häirib kogu toiduahelasse.
2. ( reostus ), nii keemiline, ja muda , maismaalt lähtuva hävitab kudemis-ja rannalähedase liike. 70% kaubanduslike liikide kulutada vähemalt mingi osa oma elutsüklist madalas saguaros mis on väga tundlikud mudastumises.
3. (Kalapüügi mõju veekogude ökosüsteemile) nagu kasutada raske traalide hävitab ookeanide põhi ökosüsteem, kus kalad sõltuvad. Uuringud Austraalia näitavad, et isegi 15 aastat pärast sulgemist piirkond kõik kalapüük, merepõhja elupaikade ei toibunud traalpüügi mõju eest. Dynamiting korallriffide ja kasutades mürkained on muidugi tohutult hävitava ökosüsteemi ning võivad takistada kohalike taastamise kala aastakümnete jooksul või kauem.
4. (Kliima muutused): Cooler õhu-ja veetemperatuur rannikuvetes Labradori ajal juba 70-ndate keskpaigani 80's on vähenenud tootlikkuse Cod. Mõju El Nino kohta Peruu kalapüük on hästi dokumenteeritud. Kala saak ulatub 12,3 miljonit tonni aastaks 1970 nii vähe kui 100.000 tonni El Nay aastas. Mis ei ole nii tuntud, kuid tuuakse esile võimaliku kahju kala tootmise ookeanide soe, on suurenenud süsiniku ja langus pärit hapnikku kõrge 1,0 ml / l alla 0.1ml/liter üle 10 aastaseks perioodiks 1979. Vähenemise tõttu anšoovised, esmastele tootjatele, planktoni ja copepods, lõppes nagu Läga mitte toidu kasvava settereaktsiooni teguriga 10. (Cushing'i, 1982) Üks mõju see tulemus aeglus, mida ökosüsteem suudab kohaneda häirete. Muutus temperatuur võib olla suurem pikaajaline mõju üle minnes kalade populatsioonide uus piirkond, kus on rohkem kooskõlas temperatuuriga. See võib tähendada, mille veeväljasurve on tootja ja tarbija seda kogu tootmise süsteem on märgatavalt vähenenud. Muutused tuul mudeleid , mis on põhjustatud kas El Ei või muude kliima tsüklid vähendab Tõusuhoovus piki California Washingtoni, põhjustades drastiliselt vähendada maksumäära säilimist lõhe. Kuna toit kaob muud kalad liiguvad kaugemale avamere, kuid lõhe noorlõhe tulevad läbi jõgede ei ole muud valikut kui jääda rannikuvetes. Mitte ainult nad kannatavad toidupuuduse, kuid linde ära tavaline erinevaid rannikualadel kala saagiks ainult lõhe.
Kriitiline küsimus on, kuidas suur temperatuuri tõus võib Maa veresoonkonna talu enne tuule mudeleid, mis blokeerivad Tõusuhoovus saanud domineeriva või merehoovus viia oma asukoha või suuna jäädavalt.
Kas toetad et toimub globaalne soojenemine või mitte? Kalade kollapseerumine Aasia meres. Nafta katastroofid(tankerid laiali jooksnud) . Läbi toiduahela satuvad raskemetallid ringlusesse.

7.Veorganismide tähtsus inimtoiduna , kalatoodete tarbimine Eestis ja Mujal EL-s (L1, 17-26)

Kaasajal on haritavat maad 44 millionit km2, millelt saadakse kuni 98% maailmas tarbitavast inimtoidust. Ülejäänud 2% saadakse nn. “ookeani põldudelt", mille kogupindalal on aga koguni 360 millionit km2. See on ääretult suur ja tegelikult põhjendamatu kontrast . Aegadest, millal inimene oli jahipidaja ja korilane on põllumajanduse areng olnud drastiliselt kiirem, kui maailmamere resursside kasutuselevõtt.
Samas, “suur sinine põld” on tegelikult peamine allikas bioloogiliselt kõrgeväärtuslike toitainete tootmisel. Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid. Praegu aga saame maailmamerest vaid 6 % kogu valkainetest, mida inimkond tarbib. See osak peaks järsult tõusma.
FAO andmetel saadakse 82.2 % maailmamerest hangitavast inimtoidust kaladest, 12.7 % selgrootutest , 4.8 % veetaimestikust ja ülejäänud mereorganismidest (k.a. imetajad) v aid 0.3 %.
Kalad anda oluline toitu sadadele miljonitele inimestele maailmas. Üldiselt mere saak moodustab 16% maailma loomse valgu tarbimist. Üldiselt inimesed arengumaades tugineda kala osana oma igapäevast toitumise palju kõrgemalt kui need, kes elavad arenenud riikides. Näiteks kala moodustab ligikaudu 29% kogu loomset valku toidus Aasia populatsioonid, kuid ainult 7% Põhja-Ameerika. (Lisa Speer et.al, 1995)


Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid . Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad.
Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid ( tursk , koha, haug , ahven ) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks.
Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele.
Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga.
RÄIM energia 103 kcal / 100g

Kalarasva koostis erineb märgatavalt teiste loomsete rasvade omast, kuna sisaldab palju pika ahelaga polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid . Nimetatud rasvhapped tõstavad kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) ja alandavad madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) ning triglütseriidide taset. Seega, kalatoit vähendab südameveresookonnahaiguste riski, samuti pärsib see trombide teket ning tugevdab immuunosüsteemi.
NB! Kalaõliga tuleb olla siiski ettevaatlik, sest sllega võib kaasneda vere hüübimishäireid ning ka suures koguses A ja D vitamiinid võivad osutuda mürgiseks.

Mineraalained kalades : Kala lihaskoes on palju kaltsiumi(angerjas 430 mg), fosforit (angerjas 390 mg ) ja magneesiumi. Esimest kahte on eriti rohkesti kala luudes . Kalatoite tuleks võimalusel süüa koos luudega. Konservides on luud praktilisel pehmenenud ja kergesti seeditavad.
Mikroelementidest on kalatoitudes eelkõige joodi, seleeni, rauda ja tsinki .

8.FAO Kohuseteadliku Koodeksi koostamise põhjused ja ajajooline taust (L 1-1 , 31-33)
Kalandus, sh akvakultuur, tagab elutähtsa toiduallika, töö, harrastuse ja majandusliku heaolu paljudele inimestele kogu maailmas, ja peaks seepärast olema korraldatud kohuseteadlikul viisil. Käesolev koodeks sätestab kohuseteadliku kalanduse põhimõtted ja rahvusvahelised standardid , tagamaks vee elusressursside kaitse, kasutamise ja arengu, osutades seejuures vajalikku
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Koseteadliku kalapüügi korraldamine #1 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #2 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #3 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #4 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #5 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #6 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #7 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #8 Koseteadliku kalapüügi korraldamine #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triini14 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Eksami küsimused ja vastused, Küsimusi 29, lehekülgi 9
Kalandus , Koseteadliku kalapüügi korraldamine , kalapüügi korraldamine , reostus , Veorganismid

Mõisted

Teemad

  • Mõiste „Kalandus” sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5)
  • Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12)
  • Põhjus
  • Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13)
  • Kalakasvatuse kogutoodangu muutumine alates 1950-ndast aastast ,kalakasvatuse perspektiivid Eestis ja EL-s ,kasvatamiseks perspektiivsed liigid (L
  • 11,23)
  • Kalapüük maailma siseveekogudes, saagid,prevaleerivad liigid, kalapüük Eesti sisevetes (L1-1,11,14)
  • Peamised negatiivsed tegurid ,mis on mõjunud maailmamere kalavarusid viimastel kümnenditel(FAO)(L 1-1, 14-15)
  • suguküpsete kalade ülepüük)
  • reostus)
  • Kalapüügi mõju veekogude ökosüsteemile)
  • Kliima muutused)
  • Veorganismide tähtsus inimtoiduna , kalatoodete tarbimine Eestis ja Mujal EL-s (L1, 17-26)
  • FAO Kohuseteadliku Koodeksi koostamise põhjused ja ajajooline taust (L 1-1 , 31-33)
  • FAO Kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi olemus ,ulatus (L1 , 35-36)
  • ÜLDPÕHIMÕTTED
  • FAO Kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi eesmärgid ja üldpõhimõtted (L1-1 , 36-37, L1-2, 1-5, L1-3,1-3)
  • FAO kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi täideviimine ,monitooring ja kaasajastamine (L 1-1 , 39-40)
  • TÄIDEVIIMINE, MONITOORING JA KAASAJASTAMINE
  • Täideviimine
  • Mõiste „kalapüügi korraldamine” seletus FAO Kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi printsiipidest lähtuvalt ,näited (L1-4)
  • Läänemere rajoneerimine ICES´i (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu)poolt,milleks seda vaja on , kasutamine kalapüügi korraldamisel läänemeres
  • L1 68,L5 14)
  • Kalapüüniste ja kalapüügi selektiivsus , definitsioonid ,näited (L2 3-4)
  • Nakkevõrkude selektiivsus ja selle määramine ,kala nakkevõrku kinnijäämist mõjutavad tegurid (L2 5-15 ; 15-32 ja 40-47)
  • Kalapüügi selektiivsus
  • Traalnootade selektiivsus , ja selle määramise meetodid, selektiivsuskõverad (L3 2-7, 7-9 ,10-17, 17-18)
  • Kahe traalnooda meetod
  • Kahe päraga traalnooda meetod
  • Kalapüüniste selektiivsus vs kalavaru jätkusuutlik kasutamine ,seletktiivsuse tõstmise efektiivsus jätkusuutliku kalapüügi tagamisel sõltuvalt
  • püügiobjektist (Loengud 2 ja 3)
  • Kalapüügi reguleerimine „tehniliste meetmete“ abil, näited. L4a..slaid kuni 29
  • Kalapüügi reguleerimine „keeluaegade ja -kohtade“ meetodil, plussid ja miinused, näited
  • Kalapüügikompleks, selle püügivõimsus, määramise meetodid (DEA meetod), eelised ja puudused (L5)
  • püügivõimsust kui selle kasutamist saab analüüsida vaid lühikeses ajaperioodis vaadelduna
  • capital stock
  • püügivõimsus”
  • capital utilization
  • miinimutulusus ja intress (interest)
  • imputed interest
  • overcapitalization
  • Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsus (kuidas hinnati), selle reguleerimine ja mõiste „optimaalne püügivõimsus“ seletus (m. Vetemaa uuringu
  • tulemused) (L5 16-36 ja 39-42)
  • Püügikoormus, sisend. Ja väljundnäitajad, nende olemus ja kontrollimine (L6 46.68)
  • Püügikoormuse reguleerimisel tekkivad probleemid, näited (L6, 73-82;L6)
  • Lubatavate saakide (TAC) meetodi kasutamine kalapüügi
  • kalandusteaduse osa kalapüügi reguleerimisel, bioloogilised ja tehnilised aspektid
  • Kalapüügi järelvalve kontroll EL-s ja Eestis , milleks ja kuidas
  • majandamiskavade koostamine ja juurutamine kalanduses, põhietapid
  • Kalapüügi mõju mereökosüsteemile, negatiivsed mõjud ja nende vähendamise võimalused, näited

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
92
pdf
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
1072
pdf
Logistika õpik
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
100
pdf
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !