Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
string(6981) "{"131529":" TAllINNA TEHNIKA\u00dcLIKOOL\nEhitusmaterjalid Laboratoorne t\u00f6\u00f6 nr: 1 2014\/2015\n Tiheduse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\nR\u00fchm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790\n Mattias P\u00f5ldaru\n\n\n\n\n 19. september 2014\n\n\n\n1. T\u00d6\u00d6 EESM\u00c4RK\n T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on korrap\u00e4raste ja ebakorrap\u00e4raste materjalide absooluutse tiheduse,<\/b>\ntiheduse ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine.\n\n 1.1.Kasutatud vahendid\n T\u00f6\u00f6s kasutati j\u00e4rgnevaid seadmeid:\n Joonlaud t\u00e4psusega 1mm \u00ad materjali <\/b>m\u00f5\u00f5tmiseks, kaal t\u00e4psusega 0,1g \u00ad materjali\nkaalumiseks, vasktraat materjali <\/b>parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali <\/b>poorsuse\nv\u00e4hendamiseks.\n\n\n\n2. T\u00d6\u00d6 KIRJELDUS\n\n 2.1.Korrap\u00e4rase kujuga <\/b>materjalide tiheduse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\n Selleks, et korrap\u00e4rase <\/b>kujuga materjali <\/b>tiheduse m\u00e4\u00e4rata on vaja teada tema\ngeomeetrilised m\u00f5\u00f5tmed ja kaal","62909":" 1. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk\nT\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on erinevate materjalide tiheduse <\/b>ning nende absoluutsete tiheduste (ilma\npoorideta) m\u00e4\u00e4ramine.\n\n\n\n 2. Kasutatud materjalide iseloomustus\nEhitusklaas \u00ad Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja),\nkaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on\nhomogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas.\n\nKasutatud materjal:\nhttp:\/\/ph.eau.ee\/~ehitus\/Oppematerjal\/Ehitusmaterjalid\/Slaidid\/Klaasmaterjalid.pdf\n\n","89347":"1. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk.\nKorrap\u00e4raste ja ebakorrap\u00e4raste kehade tiheduse <\/b>ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine.\n2. Katsetatud ehitusmaterjalid\n2.1 Korrap\u00e4rase <\/b>kujuga materjalid\n\u00d5\u00f5nes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja\njahutamisel vormides, v\u00e4rvus \u00ad punakas.\nMullbetoon - v\u00e4ikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement\nv\u00f5i lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus \u00fchtlaselt jaotatud poore, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t\n0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg\/m3.\n2.2 Ebakorrap\u00e4rase <\/b>kujuga materjalid\nGraniit - hall, roosakas v\u00f5i punakas j\u00e4medateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit\n","72162":"Materjalide tiheduse <\/b>ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\n1. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk\nKorrap\u00e4raste ja ebakorrap\u00e4raste materjalide tiheduse <\/b>ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine.\n\n2. Katsetatud ehitusmaterjalid\n 2.1 T\u00f6\u00f6 esimeses pooles olid kasutusel korrap\u00e4rased kehad\n 2.2 T\u00f6\u00f6 teises pooles olid kasutusel ebakorrap\u00e4rase <\/b>kujuga kehad (graniit, silikaattellis,\n savitellis). Neile lisandus veel parafiin.\n\n3. T\u00f6\u00f6k\u00e4ik\n 3.1 Korrap\u00e4rase <\/b>kujuga materjalide tiheduse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\n Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad\n olid korrap\u00e4rased, siis m\u00f5\u00f5deti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja\n k\u00f5rgused (h). Saadud m\u00f5\u00f5tmistulemused pandi raskema materjali <\/b>puhul tabelisse 4.1\n ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati v\u00e4lja\n valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1\n","55477":"1. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk:\n\n Korrap\u00e4raste ning ebakorrap\u00e4raste kehade tiheduse <\/b>ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine.\n Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis.\n\n2. Kasutatud materjalide iseloomustus:\n\n 2.1 T\u00f6\u00f6 esimeses pooles olid kasutusel korrap\u00e4rased kehad.\n\n\n 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrap\u00e4raseid kehi (graniidi-,\n silikaattelliskivi t\u00fckid).\n\n\n3. T\u00f6\u00f6 metoodika\n\n 3.1 Korrap\u00e4raste kehade katsemeetodi kirjeldus.\n Korrap\u00e4raseid kehi m\u00f5\u00f5deti joonalaua v\u00f5i nihikuga. Kehadel m\u00f5\u00f5deti k\u00f5iki\n","170278":" TALLINNA TEHNIKA\u00dcLIKOOL\n\n Ehitusmaterjalid Laboratoorne t\u00f6\u00f6 nr. 1 2017\/2018\n Materjali <\/b>tiheduse m\u00e4\u00e4ramine\n \u00d5pper\u00fchm nimi Mart.number\n Mattias P\u00f5ldaru\n\n\n\n\n 28.september 2017.a\n\n\n SISUKORD\n\n\nSisukord......................................................................................................................................1\n\f1T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk................................................................","163228":" TALLINNA TEHNIKA\u00dcLIKOOL\n\n\n\n\nEhitusmaterjalid Laboratoorne t\u00f6\u00f6 nr: 1 2016\/2017\n Tiheduse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\nR\u00fchm: EAEI31 Alina Olivson 143099\n Eneli Liisma\n\n\n\n\n Tallinn 2016\n\fSISUKORD\n\nT\u00d6\u00d6 EESM\u00c4RK........................................................................... 3\n\nT\u00d6\u00d6K\u00c4IK................................................................................... 4\nKORRAP\u00c4RASE KUJUGA <\/b>KEHA TIHEDUSE <\/b>M\u00c4\u00c4RAMINE.................................4\n","170532":" TALLINNA TEHNIKA \u00dcLIKOOL\nEhitusmaterjalid Laboratoorne t\u00f6\u00f6 nr 1 2016\/2017\n Materjalide tiheduse <\/b>ja poorsuse <\/b>m\u00e4\u00e4ramine\n\n\n\n\n 10.oktoober\n\f1. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk\nLeida ebakorrap\u00e4rase <\/b>ja korrap\u00e4rase <\/b>kujuga materjalide tihedus ja poorsus.<\/b>\nEbakorrap\u00e4rasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrap\u00e4rasteks materjalideks\nolid graniit ja mineraal vill.\n\n\n\n2. Kasutatud vahendid\nT\u00f6\u00f6s kasutati j\u00e4rgnevaid seadmeid:\n\n 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (m\u00f5\u00f5tepiirkond 6000 g, t\u00e4psus 0,2g);\n 2. Nihik (m\u00f5\u00f5tepiirkond 150 mm, v\u00e4him skaala jaotis 0,05 mm).\n\n\n\n\n3. T\u00f6\u00f6 kirjeldus\n\n 3.1. Materjali <\/b>tiheduse m\u00e4\u00e4ramine\nTihedus m\u00e4\u00e4rati kahe erineva materjali <\/b>jaoks. Korrap\u00e4rase <\/b>kujuga ja ebakprrap\u00e4rase\n"}"

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?

Lõik failist

1.  Eesmärk 
Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali  poorsuse  
määramine. 
2.  Katsetatavad ehitusmaterjalid  
2.1. Töö esimeses  pooles  olid kasutusel korrapärased kehad 
Mullbetoon   –väikese  tihedusega,   poorne ,  autoklaavitud  toode,  mille   sideaineks   on 
tsement  või   lubi -liiv.  Mullbetoon  sisaldab  kuni  85%  mahus  ühtlaselt  jaotatud  poore, 
mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3.  
Kipsplaat   –  kips  on  looduslikul  toorainel  baseeruv-  või  tööstuse  kõrvalproduktina 
saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 
2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad 
  
Silikaattellis  tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele 
järgneva  kuumutamisel  autoklaavis,  veeaurus,  nii  et  moodustub  hüdrosilikaatidest 
sideainel  põhinev   tehiskivi .  Tehnoloogia  pärineb  1880.   aastatest .  Eesti  oludes 
ideaalseim  ehitusmaterjal:  tugev,  soojust  akumuleeriv,  sisekliimat  stabiliseeriv, 
helipidav ning mittepõlev. 
 
Graniit   -  hall,   roosakas   või  punakas  jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.         
Graniit  koosneb  põhiliselt kvartsist ja päevakividest.   Graniidi  tihedus on  olenevalt 
koostisest 2550... 2700 kg/m³. 
 
3.  Kasutatud töövahendid 
 
  Nihik – (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks 
   Joonlaud  – (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks 
   Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks 
  Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks 
  Vasktraat materjali  parafiini  sisse kastmiseks. 
  Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 
 
4.  Katse meetodid 
Vasakule Paremale
Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #1 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #2 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #3 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #4 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #5 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #6 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #7 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #8 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #9 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #10 Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor els e Õppematerjali autor
Ehitusmaterjalide 2013 aasta esimese labori prax.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
15
pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas ­ Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit

Ehitusmaterjalid
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1

Ehitusmaterjalid
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk................................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalid labor 1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun