Korea sõda - Kuuba kriis (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid

Ajalugu

3

pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

NSVL ei tahtnud ühendust vaid õhu teel. Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO. Korea sõda 1950­1953 Põhja-Korea Korea lõhestatus: Külm sõda ägenes. Aasias Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga (NSVL ja Hiina teineteist ei tunnustatud; kommunismi levitamine; tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa.

Ajalugu

10

docx

Külma sõja kriisid

koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Ajalugu

3

doc

Üliriigid

Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

12

docx

Külma sõja kriiside tabel

Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 1948­1949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis ­ NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis ­ (USA, Pr., Sbr

Ajalugu

16

docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma?

Ajalugu

5

odt

Heaoluühiskond

Põlvkondade konflikt kulmineerus 1968.a kui Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles juhtivat osa etendasid üliõpilased.Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist;Töölised nõudsid palgatõusu. Mässumeelne noorus oli meelestatud valdavalt vasakpoolselt, toetust leidsid pigem vasakpoolsuse äärmusvormid nagu mauism, kommunism või anarhism kui mõõdukas sots.dem. Kom.ideedel oli vahetult pärast sõda olnud Euroopas küllalt lai kandepind ­ mitmel pool kuulusid kom.liikumised või liidrid eesotsas Staliniga võitjate hulka. Berliini blokeerimine 1948, Ungari ülestõusu julm mahasurumine NSVLi poolt andsid tõsise hoobi, kuid madalseis ei kestnud kaua. Poolehoidu võitsid 1957.a kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 ja Juri Gagarini kosmoselennuga 1961.a. 1961.a lasi Nikita Hrustsov püstitada häbiväärse Berliini müüri ­ tõend, et kom.reziim peab alamaid

Ajalugu

Kommentaarid (2)