Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordmisküsimused eksamiks (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne?
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne?
  • Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0?
  • Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0?
  • Mis on jõu ühik SI-süsteemis?
  • Mis on töö ühik SI-süsteemis?
  • Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis?
  • Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel?
  • Mis on liikuva punkti trajektoor?
  • Mis on punkti liikumise kiirus?
  • Mis on punkti liikumise keskmine kiirus?
  • Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel?
  • Mis on punkti liikumise kiirendus?
  • Mis on kiirenduse tangentsiaalkomponent?
  • Mis on kiirenduse normaalkomponent?
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori tangentsiaalkomponent?
  • Kuhu on suunatud kiirendusvektori normaalkomponent?
  • Mis on nurkkiirus?
  • Mis on nurkkiiruse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on joonkiirus?
  • Mis on kesktõmbekiirendus?
  • Kuhu on suunatud kiirus ühtlasel ringliikumisel?
  • Kuhu on suunatud kiirendus ühtlasel ringliikumisel?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud nurkkiirusega?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel kiirendus seotud joonkiirusega?
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse normaalkomponent?
  • Missugune on ühtlasel ringliikumisel kiirenduse tangentsiaalkomponent?
  • Kuidas on ühtlasel ringliikumisel joonkiirus seotud nurkkiirusega?
  • Kuhu on suunatud nurkkiiruse vektor?
  • Mis on võnkumise periood?
  • Mis on võnkumise sagedus?
  • Mis on ringsagedus?
  • Kuidas on ringsagedus seotud sagedusega?
  • Mis on sageduse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on võnkumise hälve?
  • Mis on võnkumise amplituud?
  • Mis on võnkumise faas?
  • Mis on lainepikkus?
  • Mis on laine sagedus?
  • Mis on laine periood?
  • Mis on lainearv?
  • Mis muutub sinusoidaalse laine puhul sinusoidaalselt?
  • Mis jääb sinusoidaalse laine puhul konstantseks?
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse ristlaine korral?
  • Kuidas liiguvad punktid sinusoidaalse pikilaine korral?
  • Kuidas saab arvutada laine levimise kiirust kui on teada lainepikkus ja sagedus?
  • Kuidas saab arvutada lainepikkust kui on teada laine levimise kiirus ja periood?
  • Kuidas on omavahel seotud lainearv ja lainepikkus?
  • Kuidas on omavahel seotud laine sagedus ja periood?
  • Milles seisneb jõudude superpositsiooni printsiip?
  • Millised jõud on fundamentaaljõud?
  • Millised jõud on näivjõud?
  • Mis on konservatiivne jõud?
  • Mis on keha kaal?
  • Kuidas on keha kaal seotud massiga?
  • Millest on tingitud keha kiirendus?
  • Millest oleneb keha inerts?
  • Mis on inertsiaalne taustsüsteem?
  • Kuhu on suunatud hõõrdejõud?
  • Mis on rõhumisjõud?
  • Mis on osakese liikumishulk impulss?
  • Kuidas kõlab liikumishulga jäävuse seadus?
  • Millest tekib reaktiivliikumine?
  • Kuidas on seotud osakesele mõjuv resultantjõud ja liikumishulk?
  • Milliseid füüsikalisis suurusi ja kuidas seob ideaalse gaasi olekuvõrrand?
  • Mis on jõuimpulss?
  • Kuidas on seotud liikumishulga muut ja jõuimpulss?
  • Mis on jõumoment?
  • Kuhu on suunatud jõumomendi vektor?
  • Millal on keha tasakaalus?
  • Mis on liikumishulga moment?
  • Kuhu on suunatud liikumishulga momendi vektor?
  • Kuidas kõlab liikumishulga momendi jäävuse seadus?
  • Mis on keha inertsmoment?
  • Millest oleneb keha inertsmoment?
  • Millal on jõu poolt tehtav töö negatiivne?
  • Millal on jõu poolt tehtav töö positiivne?
  • Kesktõmbejõu töö ühtlasel ringliikumisel on negatiivne positiivne või null?
  • Kuidas arvutada gaasi kokkusurumiseks tehtavat tööd?
  • Mis on võimsus?
  • Mis on kilovatt-tund?
  • Mis on kineetiline energia?
  • Millest oleneb kineetilise energia suurus?
  • Mis on potentsiaalne energia?
  • Mis on soojushulga ühik SI-süsteemis?
  • Mis on erisoojuse ühik SI-süsteemis?
  • Mis on entroopia ühik SI-süsteemis?
  • Kuidas väljendada Kelvini skaalas antud temperatuuri Celsiuse skaalas?
  • Kuidas väljendada Celsiuse skaalas antud temperatuuri Kelvini skaalas?
  • Mis on temperatuur?
  • Kuidas arvutada 1 grammis aines olevate molekulide arvu?
  • Kuidas arvutada 1 mooli aine massi?
  • Mis on Browni liikumine ja kuidas seda seletada?
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel gaasis ja vedelikus?
  • Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel vedelikus ja tahkes kehas?
  • Mis on ideaalne gaas?
  • Mida näitab Maxwelli jaotus?
  • Mida näitab Avogadro arv?
  • Mida näitab Boltzmanni konstant?
  • Mis on keha siseenergia?
  • Mis on aine erisoojus?
  • Mis on soojushulk?
  • Mis on soojusjuhtivus?
  • Kuidas toimub konvektiivne soojusvahetus?
  • Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus?
  • Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril?
  • Mis on I liiki perpetuum mobile?
  • Mis on II liiki perpetuum mobile?
  • Mis on entroopia?
  • Kuidas on ülekantava soojushulga entroopia seotud temperatuuriga?
  • Mida väljendab entroopia ja temperatuuri korrutis?
  • Mis on negentroopia?
  • Kuidas hinnata energia kvaliteeti?
  • Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus?
  • Kuidas on entroopia seotud süsteemi termodünaamilise tõenäosusega?
  • Millistes protsessides entroopia ei muutu?
  • Millistes protsessides entroopia kahaneb?
  • Milles seisneb Brillouini seos?
  • Mis erinevus on entroopial statistilises füüsikas ja informatsiooniteoorias?
  • Kuidas on seotud entroopia ja informatsioon?
  • Mis on elektrostaatiline konstant?
  • Mis on aine dielektriline läbitavus?
  • Mille poolest erineb juht dielektrikust?
  • Mis on vabade laengute kandjad metallis?
  • Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis?
  • Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine?
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja tugevusel ja potentsiaalil?
  • Mis vahe on elektrostaatilise välja potentsiaalil ja energial?
  • Kuidas oleneb punktlaengu elektriväli uuritava punkti kohavektorist?
  • Milline on elektriväli tasapinnalise laetud plaadi ümber?
  • Mis on kondensaator?
  • Millest oleneb kondensaatori mahtuvus?
  • Mis on alalisvool?
  • Milline on alalisvoolu kokkuleppeline suund?
  • Millest oleneb metallist juhi takistus?
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus ristlõike pindalast?
  • Kuidas sõltub metallist juhi takistus juhi pikkusest?
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud voolutugevusega?
  • Kuidas on alalisvoolu võimsus seotud pingega?
  • Mis on magnetiline konstant?
  • Mis on keskkonna magnetiline läbitavus?
  • Millest oleneb magnetilise induktsiooni suurus?
  • Kuidas on magnetilise induktsiooni suurus seotud teda tekitava voolu tugevusega?
  • Millest oleneb magnetväljas paiknevale vooluga juhile mõjuv jõud?
  • Mis on magnetvoog?
  • Millest tekib indutseeritud elektromotoorne jõud?
  • Mis määrab indutseeritud elektromotoorse jõu tugevuse?
  • Millise seaduse järgi määratakse indutseeritud elektromotoorse jõu suund?
  • Mille poolest erineb pööriselektriväli harilikust elektrostaatilisest väljast?
  • Mis on eneseinduktsioon?
  • Mis on juhi induktiivsus?
  • Millest oleneb juhi induktiivsus?
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrimootori töö?
  • Millisel füüsikanähtusel põhineb elektrigeneraatori töö?
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus elektrivälja tugevusest?
  • Kuidas oleneb elektrivälja energia tihedus keskkonna dielektrilisest läbitavusest?
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus magnetilisest induktsioonist?
  • Kuidas oleneb magnetvälja energia tihedus keskkonna magnetilisest läbitavusest?
  • Mis on elektrilaengu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on pinge ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on elektrimahtuvuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on juhi takistuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on elektromotoorse jõu ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on magnetvoo ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis on induktiivsuse ühik ja kuidas see väljendub põhiühikute kaudu?
  • Mis oli Michelsoni katse eesmärk?
  • Milles seisnes Michelsoni katse?
  • Mis oli Michelsoni katse tulemus?
  • Mis järelduse tegi Einstein Michelsoni katsest?
  • Mis on Galilei teisendused?
  • Mis on Lorentzi teisendused?
  • Mis on aja dilatatsioon?
  • Mis on pikkuse kontraktsioon?
  • Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat?
  • Mis on omapikkus?
  • Mis on inertsiaalsüsteem?
  • Mis on seisumass?
  • Mis on relativistlik mass?
  • Mis on seisuenergia?
  • Mis on relativistlik koguenergia?
  • Mille poolest erineb üldrelatiivsusteooria erirelatiivsusteooriast?
  • Kuidas kõlab ekvivalentsuse printsiip üldrelatiivsusteoorias?
  • Mis on tuuma seoseenergia?
  • Mis on massidefekt?
  • Keskmisteks energia vabaneb või neeldub?
  • Kui nukleonide masside summa?
  • Millistel tuumadel on eriseoseenergia suurim?
  • Mis on elektronvolt?
  • Milles seisneb Plancki kvanthüpotees?
  • Milles seisneb de Broglie hüpotees?
  • Milles seisnevad Heisenbergi määramatuse relatsioonid?
  • Mis oli Bohri aatominudeli põhiline puudus?
  • Mille poolest erineb kvantmehaaniline aatomi mudel Bohri mudelist?
  • Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks?
  • Mida näitab olekufunktsiooni mooduli ruut?
  • Milles seisneb komplementaarsusprintsiip?
  • Mis on superpositsiooniline seos kvantmehaaniliste olekute vahel?
  • Milline vastastikmõju on kõige nõrgem?
  • Milline vastastikmõju on kõige tugevam?
  • Millistele osakestele mõjub gravitatsioon?
  • Millistele osakestele mõjub elektromagnetiline vastastikmõju?
  • Millistele osakestele mõjub tugev vastastikmõju?
  • Millised mateeriaosakesed on stabiilsed?
  • Millistest kvarkidest koosneb prooton?
  • Millistest kvarkidest koosneb neutron?
  • Mis on tugeva vastastikmõju laeng ja mitu neid on olemas?
  • Mis on annihilatsioon?
  • Mitmest kvargist koosnevad mesonid?
  • Milline virtuaalne osake vahendab elektromagnetilist vastastikmõju?
  • Milline virtuaalne osake vahendab tugevat vastastikmõju?
  • Millised osakesed vahendavad tuumajõudusid prootonite ja neutronite vahel?
Vasakule Paremale
Kordmisküsimused eksamiks #1 Kordmisküsimused eksamiks #2 Kordmisküsimused eksamiks #3 Kordmisküsimused eksamiks #4 Kordmisküsimused eksamiks #5 Kordmisküsimused eksamiks #6 Kordmisküsimused eksamiks #7 Kordmisküsimused eksamiks #8 Kordmisküsimused eksamiks #9 Kordmisküsimused eksamiks #10 Kordmisküsimused eksamiks #11 Kordmisküsimused eksamiks #12 Kordmisküsimused eksamiks #13 Kordmisküsimused eksamiks #14 Kordmisküsimused eksamiks #15 Kordmisküsimused eksamiks #16 Kordmisküsimused eksamiks #17 Kordmisküsimused eksamiks #18 Kordmisküsimused eksamiks #19 Kordmisküsimused eksamiks #20 Kordmisküsimused eksamiks #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor copycat Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks). Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad põhilised seaduspärasused ja teha need üldarusaadavaks ("tõlkida" inimkeelde).

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike ­ looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid

Füüsika
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

2 suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool-1 mol (on ainehulk, milles on sama palju 12 elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis). Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim (suurus)=L a M b T g I d O e N v J k . dim (F)= (m*a)= kg*m*s -2 8. Nimeta füüsika universaalsed seadused mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Bioloogias, meditsiinis ja keemias kasutatakse: 1.Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused;

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
13
docx

Konspekt füüsika eksamiks!

1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI ­ rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A ­ põhiühikud B ­ tuletatud ühikud C ­ täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad

Füüsika
thumbnail
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat

Füüsika



Lisainfo

302 küsimust vastustega

Kommentaarid (1)

endrik87 profiilipilt
endrik87: Suhteliselt kasutu materjal, vanad materjalid. Mõne küsimuse isegi saab vastatud sellega eksamil.
20:26 08-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun