1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot
• Arvamus + argument + tõendusmaterjali pakkuv uurimistöö • Arvamus + argument + tõendusmaterjal + kriitika TEADUSREVOLUTSIOONID JA TEADUSE ENESEREFLEKTSIOON • Teadusparadigmad ja T.Kuhni teadusrevolutsioonide käsitlus - teadusrevolutsioonide käsitlus - teaduslik mõte vahetub, ei pruugi olla õige • Teadus ei ole koherentne tervik! • Teaduse enesereflektsioon, Teaduse enesekriitika. U.Beck - teaduse enesereflektsioon; teadlane selgitab asju, mida inimene ise ei saa kontrollida • Ekspertide diktatuur - eksperdid ei pruugi olla neutraalsed; teatud valdkonda sattunud teadlane hakkab lähtuma selle valdkonna huvidest. Oluline skeptiline pilk ka teaduse enda suhtes. • Teaduse piirid (teaduslik abiellumine!) PSEODOTEADUS • Pseudoteadus: pretensioon teaduslikkusele ilma teadusliku meetodi kasutamiseta ja teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin.
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess;
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega. Oluline on ka hea suhtlemisoskus ja kuulamisosakus, sest mitte alati ei ole intervjueeritavad valmis oma seisukohti ja ennast avama. See kui palju ta endast ja oma tõekspidamistest räägib, sõltub paljuski sellest, kui vahetu ja hea kontakst tekib intervjuu ajal. Kasutada sooja, sõbralikku ja julgustavat hääletooni Usutlusega kaasneb alati ka usutletava vaatlus, need andmed tuleb küsitluse käigus samuti fikseerida, sest inimese miimika ja keha keel (liigutused) näitavad tema vastuste väärtust, nende tõelisust. Usutlus nõuab pikemat aega. Usutlevaga parema kontakti saamiseks tuleb eelnevalt ennast kui küsitlejat tutvustada ja selgitada eesmärke, milleks uurimust teostatakse ja millises laadis, millest tuleb juttu, mis eesmärgil küsitlust teostatakse. Intervjuu negatiivsed küljed :
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?
Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS
Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm 4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist? Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga! 5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav? Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda. Hüpoteesi tõestamine oleks pikk ja keeruline protsess, selle ümberlükkamine on kergem. Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud).
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele.
tüdrukud. Millisel järgnevatest juhtudes saavad tüdrukud poistega võrdselt hästi hakkama a) kui neile öeldakse enne, et antud eksami puhul ei ole soolisi erinevusi täheldatud; b) kui neile öeldakse, et naised teevad seda rasket eksamit paremini; c) kui neile öeldakse, et poistel tuleb see eksam enam vähem alati paremini välja? Teaduslik meetod Defineeri probleem! Avalda järeldused! Tutvu taustaga! Pane paika hüpotees! Analüüsi tulemused ehk tee järeldused! Otsusta, kuidas hüpoteesi tõestada! Vii läbi uurimistöö ehk Analüüsi andmed ehk tõesta hüpotees! saa tulemused! Hüpoteeside kontrollimise meetodid - vaatlus Vaatlus võimaldab uuritava nähtuse kirjeldamist. Eristatakse: Osalusega vaatlust kasutatakse, kui uuritavad muudele meetoditele hästi ei allu. Subjektiivsuse oht on siin väga suur.
1. Uurimistööle esitatud põhinõuded ja selle olemus - Teadustöö peab olema iseseisva mõttetöö tulemus - Teadustöö peab olema vajalik, aktuaalne ja tuginema obektiivsetele kontrollitavatele andmetele - Teadustöö peab olema plaanipärane ja skeemikindel Teadustöö põhiolemuseks on see, et selles koostamisel kasutatakase teaduslik-uurimus meetodi. 2. Üliõpilastööde liigid ja nende lühikirjeldus - Essee. Vabalt valitud või etteantud teemal vabas vormis mõttearendus. - Referaat. Lühike ülevaade konkreetsel teemal kogutud allikate materjalist või teadustöö tulemusest. - Ainetöö. Konreetse probleemi või praktilise küsimuse uurimine/käsitlus. Tehakse mingi aine täitmiseks.
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid. Peame otsima tõde selles tähenduses, et eksperimendi tõega. Absoluutset ei saa hinnata. Saab hinnata, kus on vähem puudusi. Vähemad vead, tõele lähemal. Kriitiliselt analüüsida. Teooria teeb tõeseks miski, mis on väljaspool subjekti. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on; mitte põhjendused? Eksternalism. Popper. Teadmised ilma autoriteedita. Arusaamad põhinevad muudel allikatel kui ainult vaatlus. Erandid, kus allikad on tähtsad. Ajalugu, kus sündmust saab taasluua allikate toel. Kontekstitähtsus, keemia. Popper, allikate küsimus on vale, selle asemel peab: kuidas suudaksime leida selle vea. Kritiseerida enda ja teiste oletusi. Väite olemasolu teaduses, mida kontrollida ja kaitsta. Korduseksperimendid, eeldused ja järeldused kehtivad, arvutuste läbivaatamine. Pole olemas teadmiste allikaid. Alustame mingist probleemist, vastolu lahendamisest. Allikas millele toetuda on traditsioon
1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest.
Arheoloogia ebaõiglane. Mis on nähtuse olemus. Etnograafia Mis on nähtuse sisu ja mis on selle 2. MAJANDUSTEADUSED vorm. Praktikale midagi ei anna. Poliitökonoomia Majandusgeograafia TEOORIA vaatleb paljude teaduste Sotsiaal- majandusstatistika asju filosoofilisest aspektist. 3. TEADUSED RIIGIST JA ÕIGUSEST TEADUSHARU käsitleb üksikuid 4. KUNSTI- JA KEELETEADUS probleeme kitsamas valdkonnas. 5. PSÜHHOLOOGIA Käsitleb üksikuid õigustegevuse valdkondi.. nt tsiviilõigusteadus, riigiõigusteadus jne
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
1) Mis on teaduslik uurimistöö? Nimeta koolis läbi viidavaid uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus
kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata! Hüpoteesi näitel on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega , aga mitte tõega · Tüübid: Võrdlushüpotees Seosehüpotees · Hüpotees: Ei ole liiga kitsas ega lai Ei tohi olla liiga ilmne Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt
mingid selgitused orienteerumiseks on ilmselt vajalikud. Tutvustatakse ka kasvatusteaduslike tööde erinevaid liike ja nendele töödele omast loogikat. Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed, on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2
Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid
üksteisest mingite tunnuste poolest. Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine Argiteadmine sisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav - Päritolu on selge Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema. Institutsionaalne definitsioon - Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud
1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? v: Et kui teadlane käitub teadust tehes määratud reeglite alusel, siis saab ta objektiivsuse vastavalt nende reeglite raames. Pos: teised teadlased saavad nende alusel kontrollida ; neg: reeglid võivad innovatiivsust arvesse võttes olla piiravad 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus. v: Teadmine, mis saavutatakse ühe distsipliini keskel konsensusele jõudes. Formaalse objektiivse tulem on distsiplinaarne objektiivsus. On olemas standard. 4
1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks