Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenus
ISEISESEIVTÖÖ -Paaristöö- Tartu linna kaubandusettevõtete asukohtade analüüs äritüüpide lõikes Kasutatud kirjandus: Kuidas kaubelda 21.sajandil? Teadlik turundus (Kuusik ja Virk) Kaubandusturundus (Jüri Sepp) www.innove.ee -kutseharidus- materjalidõppematerjalidHulgi ja jaekaubandusKaubanduse erialade RÕK Kaubandus põhimõisted ja- seosed (http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf ) Väljatõrjumisteooria · Lähtub sellest, et uued kaubandusettevõtted tulevad turule agressiivse hinnapoliitikaga ja äratavad sellega ostjate tähelepanu. Ilmumine- uus kaupmees ilmub turule kaupade madalate hindadega, madalate kasumite ja piiratud sortimendiga. Haavata saamine- vastavalt kaubanduse kasvule hülgab uustulnuk nishi turu madalal tasemel, loovutades selle uutele madala hinnaga müüjatele. Kasvamine-konkurentsi toimel avab uustulnuk uusi kauplusi, täiendab sortimenti, lisab
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid................................................................
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänud d
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis
Kõik kommentaarid