Kordamisküsimused histoloogias (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Kordamisküsimused histoloogias

Histoloogia - alased mõisted

Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest
Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe
- Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik , mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud

Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon )

Epiteelkoed
Sidekoed e tugikoed
- Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude , kohev sidekude
- Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude
Lihaskoed - silelihaskude , skeletilihaskude, südamelihaskude
Närvikoed- närvikude

Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded

Iseloomustus
- Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe
- Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente
- Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga
- Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani
- Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p
- Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga)
- Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil:
  - Tiheliidus ühendab rakkude membraanid , et ained ei pääseks rakkude vahele
  - Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku
    - Adrehentsliidus
    - Desmosoomid
  - Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes)
Ülesanded
- Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies)
- Absorptsioon (seedkulgas)
- Sekretsioon (süljenäärme rakud, hormoonide eritamine , lima eritamine)

Epiteelide jaotus ja tüübid

Katteepiteel- katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka siseõõnsustes
Näärmeepiteel- kõikide näärmete nõret tootev koda

Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded

Ühekihiline lameepiteel - loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta
- Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid
- Endoteel - lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke
Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades)
- Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine

Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu , munajuha )
- Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon , kaitse

Ühekihilne ripsepiteel - esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal
- Ülesandeks munaraku transport

Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed)
- Ülesanded- lima eritamine ja tolmu eemaldamine hingamisteedest

Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel- esineb suus , söögitorus, pärasooles
- Ülesandeks kaitsmine, imendumine , sekretsioon

Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk

Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
Ühekihiline silinderepiteel peensooles (silinderepiteeli rakk , selle apikaalne ja basaalne osa, karikrakk)
Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas (basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, sarvkiht )
Mitmerealine ripsepiteel trahheas (basaalrakkude, vaherakkude ja ripsrakkude tuumad, karikrakk)

Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil

Näärmeepiteel- rakud, mis toodavad palju nõret
- Toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule
- Kõige lihtsam nääre on karikrakk, mis toodab lima ja esineb mitmetes epiteelides (seedesüst.)
- Närmerakud moodustavad epiteeli rakkudest, mis on lahkunud pinnalt, kus nad tekkisid ja liikunud allaasuvasse sidekoesse, ümbritsedes end basaalmembraaniga
- Näärmeepiteel toodab oma produkti rakusiseselt sünteesides makromolekule, mis pakitakse põiekestesse (nim. sekretoorne põieke)
  - Segreteeritav produkt võib olla polüpeptiid (näiteks hüpofüüsi nõre), vaha laadne aine (kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis).

Epiteelide regeneratsioon

Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest, mitmerealistes ja mitmekihilistes epiteelides on jagunemisvõimelised vaid basaalrakud
Reparatiivne regeneratsioon- epiteelid on väga hea reparatiivne regeneratsiooni võime. Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega

Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded

Moodustab eri elunditele tugistruktuure
Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv - ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude
Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole
Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen - ja elastiinkiud)

Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded

Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse
GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise
Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad
Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid

Tugikudede rakud, nende ülesanded

Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude)
Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud
Rasvarakud - sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu
Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega
Kaitserakud
- Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi
- Neutrofiilid- bakterid , mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi
- Nuumrakud
- Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest

Tugikudede jaotus tüüpideks

Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude
Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude
Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude
Skeletikoed

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

214175 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Histoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus

Üldhistoloogia

doc

ÜLDHISTOLOOGIA

ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid.

Üldhistoloogia

docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmemb

Arstiteadus

docx

Rakud, koed, nahk, elundid

Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit 7. Mikrogliia rakk- tõeline fagotsüüt, liikuv. Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Endokriinset rakku, näärmerakku Kuidas nimetatakse membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapi

Inimese füsioloogia

docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui

Meditsiin

docx

Veterinaarne histoloogia

1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin

histoloogia

pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%

Meditsiin

docx

INIMENE

INIMENE Liik arukas inimene Perekond - inimene Alamsugukond - inimlased Ülemsugukond - inimlaadsed Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene

Inimene

Rohkem sarnaseid